MUUTLIKKUS

Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. Esineb kaht tüüpi muutlikkust:

1. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus
2. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus

Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust:

1. Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.
2. Mutatiivne muutlikkus:

• geenmutatsioonid - on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses (hõlmavad tavaliselt ühte või mõnda nukleotiidi.
• kromosoommutatsioonid - on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused (nähtavad mitoosi või meioosi ajal).
• genoommutatsioonid - on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused.

Mutatiivne muutlikkus

• Mutatsioon – juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil.
• Mutant – mutatsiooniga isend:
• mutatsioon avaldub tunnusena;
• mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna.
• Mutageen – tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone.
• Kantserogeen – mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket.

Mutageenid jagunevad:

1. Bioloogilised mutageenid - viirused, alkaloidid, mükotoksiinid, juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides.
2. Keemilised mutageenid - tubakasuits, ravimid, olmekemikaalid (mittesihipärasel kasutamisel), toidulisandid (konservandid), fenool (eriti tugev mutageen), sõjagaasid ja keemiarelvad.
3. Füüsikalised mutageenid - radioaktiivne kiirgus (Tsernobõl on mutante täis), röntgenkiirgus, UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid), ülitugev elektromagenetkiirgus.

NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid s.t. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni.