MUUTLIKKUS
Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. Esineb kaht tüüpi muutlikkust:
- Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus
- Pärilik ehk geneetiline muutlikkus
Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust:
- Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.
- Mutatiivne muutlikkus:
- geenmutatsioonid - on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses (hõlmavad tavaliselt ühte või mõnda nukleotiidi.
- kromosoommutatsioonid - on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused (nähtavad mitoosi või meioosi ajal).
- genoommutatsioonid - on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused.
Mutatiivne muutlikkus
- Mutatsioon – juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil.
- Mutant – mutatsiooniga isend:
- mutatsioon avaldub tunnusena;
- mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna.
- Mutageen – tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone.
- Kantserogeen – mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket.
Mutageenid jagunevad:
- Bioloogilised mutageenid - viirused, alkaloidid, mükotoksiinid, juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides.
- Keemilised mutageenid - tubakasuits, ravimid, olmekemikaalid (mittesihipärasel kasutamisel), toidulisandid (konservandid), fenool (eriti tugev mutageen), sõjagaasid ja keemiarelvad.
- Füüsikalised mutageenid - radioaktiivne kiirgus (Tsernobõl on mutante täis), röntgenkiirgus, UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid), ülitugev elektromagenetkiirgus.
NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid s.t. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni.
