Morgani seadus

Geenide aheldatuse ja geenivahetuse avastas Thomas Hunt Morgan (1866 - 1945) 20. sajandi algul. Morgani uuringute lemmikobjektideks oli äädikakärbes. Äädikakärbsed sobivad geneetilisteks uuringuteks sest:

• neil on vähe kromosoome
• paljunevad kiiresti
• neid on odav pidada
• neil on palju järglasi
• tunnused avalduvad selgelt.
• äädikakärbse geenid on kaardistatud
• äädikakärbes on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme

Morgan lõi pärilikkuse kromosoomiteooria:

• Geenid asuvad kromosoomides.
• Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud (geenidel on kromosoomides kindel järjekord).
• Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult.
• Geenide aheldatus pole absoluutne, see võib muutuda geenivahetuse käigus.
• Geenivahetus ja aheldunud pärandumine sõltub geenide omavahelisest kaugusest kromosoomis:
• mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad päranduvad koos;
• Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lahknevad geenivahetuse käigus.

Geenivahetuse olemus:

• toimub meioosi esimeses profaasis
• homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid
• toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus

Geenivahetuse tähtsus:

• tekivad uued geenikombinatsioonid
• tagatakse pärilik muutlikkus
• moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides
• tekivad rekombinantsed isendid (geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid)

Aheldunud geenide pärandumise olemus ja tähtsus:

• Põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos.
• Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigustanud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks.
• Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket.
• Sarnase toimega geenid (geeniperekonnad) peksid päranduma koos.