Morgani seadus
Geenide aheldatuse ja geenivahetuse avastas Thomas Hunt Morgan (1866 - 1945) 20. sajandi algul. Morgani uuringute lemmikobjektideks oli äädikakärbes. Äädikakärbsed sobivad geneetilisteks uuringuteks sest:
- neil on vähe kromosoome
- paljunevad kiiresti
- neid on odav pidada
- neil on palju järglasi
- tunnused avalduvad selgelt.
- äädikakärbse geenid on kaardistatud
- äädikakärbes on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme
Morgan lõi pärilikkuse kromosoomiteooria:
- Geenid asuvad kromosoomides.
- Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud (geenidel on kromosoomides kindel järjekord).
- Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult.
- Geenide aheldatus pole absoluutne, see võib muutuda geenivahetuse käigus.
- Geenivahetus ja aheldunud pärandumine sõltub geenide omavahelisest kaugusest kromosoomis:
- mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad päranduvad koos;
- Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lahknevad geenivahetuse käigus.
Geenivahetuse olemus:
- toimub meioosi esimeses profaasis
- homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid
- toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus
Geenivahetuse tähtsus:
- tekivad uued geenikombinatsioonid
- tagatakse pärilik muutlikkus
- moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides
- tekivad rekombinantsed isendid (geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid)
Aheldunud geenide pärandumise olemus ja tähtsus:
- Põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos.
- Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigustanud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks.
- Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket.
- Sarnase toimega geenid (geeniperekonnad) peksid päranduma koos.
