Mendeli seadused

Gregor Mendel (1822-1884) oli Brno kloostri munk ja kohaliku reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja, kes:

• Teostas katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevate tunnustega taimi.
• Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani).
• P - parentes (vanemad)
• F - filia, filialis (tütar ja poeg)
• X - ristamine
• 0-> - isane
• +0 - emane
• F₁, F₂, F₃ - põlvkonnad
• Rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks s.t. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga.
• Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused ning neid tuntakse tänapäeval Mendeli seaduste ehk mendelismi nime all.
• Mendel teostas katseid aedhernega (hea valik).
• seemnete värvus (kollane – dominantne, roheline – retsessiivne)
• seemnete kuju (sile – dominantne, krobeline – retsessiivne)

Mendel ristas alguses ainult ühe tunnuse poolest erinevaid hernesorte ning jälgis selle tunnusepaari esinemist hünriidsetes põlvkondades. Hiljem uuris Mendel ka kahe ja mitme tnnuse samaaegset pärandumist.

Monohübriidne ristamine kus vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel.

Mendeli esimene seadus (ühetaolisuse seadus) – homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne.
Mendeli teine ehk lahknemisseadus – heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine fenotüübilise suhtega 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilise suhtega 1:2:1.

Erandid :

• Intermediaarsus ehk tunnuste vahepealne avaldumine.
• Kodominantsus ehk üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused.

Dihübriidne ristamine:

• vaadeldakse kahe tunnuse kujunemist järglastel;
• dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena.

Mendeli kolmas seadus – di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F₂ põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist.

NB! Mendeli seaduste kehtimiseks peavad geenid asuma eri kromosoomides.

Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused:

Mendeli seaduste kehtivuse eeldused:

• vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid;
• kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega;
• järglaste arv peab olema piisavalt suur;
• Mendeli seaduste kehtimiseks peab arvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist.

Mendelismi põhiseisukohad:

• Mendelism eitab kromosoomide ristsiiret ehk krossingoveri.
• Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel.