GENEETIKA

Pärilikkusega seotud põhimõisted:

Pärilikkus – organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi.

Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust.

Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse).

Alleel – geeni üks esinemisvorm.

• dialleelsus – geen esineb kahe alleelina (iseloomustab organismi)
• polüalleelsus – geen esineb mitmealleelse vormina (iseloomustab populatsiooni)

Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega).

Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).

Homosügootsus – homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades vaadeldava tunnuse suhtes ühesugused alleelid.

• antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke
• homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu

Heterosügoot – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne).

• heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke, pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel
• heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine

Genotüüp – on ühe organismi kõik pärilikkustegurid (võib kasutada ka raku puhul).

Fenotüüp – organismi kõik tunnused (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus.

Geenifond – organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused.

Genoom – haploidne kromosoomistik.

Muutlikkus – organiside võime üksteisest erineda, jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks.

Lookus – piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen.