GENEETIKA
Pärilikkusega seotud põhimõisted:
Pärilikkus – organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi.
Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust.
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse).
Alleel – geeni üks esinemisvorm.
- dialleelsus – geen esineb kahe alleelina (iseloomustab organismi)
- polüalleelsus – geen esineb mitmealleelse vormina (iseloomustab populatsiooni)
Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega).
Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).
Homosügootsus – homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades vaadeldava tunnuse suhtes ühesugused alleelid.
- antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke
- homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu
Heterosügoot – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne).
- heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke, pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel
- heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine
Genotüüp – on ühe organismi kõik pärilikkustegurid (võib kasutada ka raku puhul).
Fenotüüp – organismi kõik tunnused (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus.
Geenifond – organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused.
Genoom – haploidne kromosoomistik.
Muutlikkus – organiside võime üksteisest erineda, jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks.
Lookus – piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen.
