Lipiidid
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid.
Lipiidid jagunevad kolme põhirühma:
- Lihtlipiidideks ehk neutraalrasvadeks ()seapekk, taimsed õlid) nimetatakse glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on.
- Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid.
- Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid.
Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa – nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest.
Lipiidide sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv.
- Loomsed koed (va. rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %; embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %); sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).
- Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) – 40 - 45 %; muud koed - sisaldus väga madal
Lipiidide rääkimise tüüpeksitus on järgmine - terminit "rasv" pruugitakse meelevaldselt kõikide lipiidide tähistamiseks. See ei ole õige, sest neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest, järelikult on lipiidid laiem mõiste kui rasvad. Et toidulipiidide absoluutse enamuse moodustavad rasvad, võib toitumisest ja toidust rääkides kasutada terminit toidurasvad.
Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks.
Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted (Võidel ja Võideks) ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud rasvhapetele. Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Viimastel aastatel on margariinivalmistajatel õnnestunud vähendada margariinide transhapete sisaldust.
