KEEMILISED ELEMENDID ORGANISMIDES
Elusloodusest on leitud 70 ... 90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi ehk bioelementi, mis on järgmised:
- Makroelemendid: H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed, mis annavad kuivkaalust 98-99%.
- Mesoelemendid (ioonsel kujul esinevad elemendid): neli katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise.
- Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, F, B, (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Si, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on väga vähe, aga organism vajab neid väga väikestes kogustes ja pidevalt. NB! Organsimile on ühtviisi ohtlik nii mikroelementide puudus kui ka üleküllus.
Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma:
Makroelemendid – kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg.
Mikroelemendid – kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg.
Üksikelementide bioloogiline roll
C (süsinik) - evolutsiooni keskne bioelement. Süsinik esineb kõikides orgaanilistes ainetes.
O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seisneb oksüdeerimises.
H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises.
N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku-ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element.
P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses.
S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka naha, küünte ja juuste valkudes.
Na (naatrium) ja K (kaalium) - on vajalikud rakkude elutegevuseks. Nad osalevad närviimpulsi moodustumises.
Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element.
Mg (magneesium) - nii loomades kui taimedes.
Cl (kloor) - ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Kloor on maosoolhappe vajalik komponent ja amülaasi aktiveerija.
Fe (raud) - vajalik paljude valkude ja ensüümide ehituses ja talitluses (hemoglobiin, hingamisahela ensüümid jm.); seob ja transpordib organismis hapnikku.
Cu (vask) - on seostud raua metabolismiga - vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel.
Zn (tsink) - on vajalik paljude ensüümide tööks, tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks. Tsink osaleb vabade radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees.
I (jood) - on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, organismi metabolismi kiirus, juuste, küünte ja naha seisund.
Mo (molübdeen) on vajalik nukleiinhapete metabolismiks ja ta soodustab maksas leiduvate rauavarude kasutamist.
V (vanaadium) - tagab luude, kõhrede ja hammaste arengu ning soodustab uute erütrotsüütide teket.
F (fluor) - on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks, seega fluor kaitseb hambaemaili. Lisaks eeltoodule suurendab fluor ka organismi kiiritustaluvust.
Se (seleen) - koostöös vitamiiniga E reguleerib seleen peroksiidide hulka organismis, järelikult on seleen koos vitamiiniga E oluline antioksüdant. Seleeni on vaja koehormoonide sünteesiks, ta aitab säilitada kudede elastsust.
