ANORGAANILISESD ÜHENDID ORGANISMIDES

Organimides esinevate anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused.

Vesi (H2O)

Inimkeha üldmassist moodustab vesi ligi 2/3. Täiskasvanu kehas on ligikaudu 40-50 liitrit vett. Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett (u. 65%) kui naistel (u. 55%).

Raku suur veesisaldus on ta elulise aktiivsuse vajalikuks tingimuseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on temas vett. Nii on inimese ja looma emakasisese loote kiiresti kasvavate rakkude veesisaldus umbes 95%. Täiskasvanud organismi rakkudes langeb veesisaldus 80%-ni, vanaduses aga isegi 60%-ni. Kõrge aktiivsusega ajurakud sisaldavad umbes 85%, väheaktiivsed rasvkoe rakud ainult 40% vett.

Joonis. Vesi (http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1866/Mage-vesi-v%C3%A4%C3%A4rib-hoidmist)

Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt. Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkude, seda vähem on organismis vett.

Vesi on universaalne lahusti ja eluslooduse jaoks sobilik biovedelik. Vee universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest:

• hea soojusjuhtivus;
• suur soojusmahtuvus;
• suur aurustumissoojus;
• kõrge keemistemperatuur;
• pindpinevus ja kapillaarsus.

Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil:

• Vesi osaleb enamikes biokeemilistes reaktsioonides.
• Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid.
• Vesi on hea lahusti.
• Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu ehk pH

Vee funktsioonid raku tasandil:

• Vesi kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel.
• Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks.
• Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt. mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda.
• Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud.

Funktsioonid organismi tasandil:

• Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Näiteks taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga).
• Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse.
• Kaitsefunktsioon:

1. Vesi eraldab jääkained (uriin, higi jm);
2. Vesi kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne);
3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju);
4. Vett sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine.

Vee defitsiit organismis tekib vee puuduliku juurdetuleku või suurenenud eritumisel (nt. tugev higistamine), samuti haigusliku seisundi puhul. Tervise seisukohalt on vajalik organismi veebilansi tasakaal, selle rikkumine kutsub esile häired organismi toimimises.

Teadlaste seisukoha järgi peab joogivesi kindlasti sisaldama kaltsiumi ja magneesiumi. Magneesium on oluline südametegevuse, kaltsium vajalik luustikule ning lihastele.