Inimese evolutsioonietapid

Inimlaste evolutsioonitee lahknes inimahvide omast umbes 5-7 miljonit aastat tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid ehk australopiteegid.

Australopiteekide luuleiud on näidanud, et nende ja inimahvide vahel esines kahte laadi erinevusi – lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. Kehaluustik näiteks vaagna ja jäsemete luud on selgelt inimlaadsete tunnustega. Lihatoidu osakaalu suurenemine, püstise liikumise kinnistumine.

Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda:

1. Siredad australopiteegid väiksemad 1,2 - 1,5m, neil olid peened luud, väikesed hambad.
2. Robustsed australopiteegid olid hilisemad, elasid 2,5 – 1,1 miljonit aastat tagasi. Neil olid massiivsed luud, suured hambad, tugevad mälumislihased (vintske taimtoit).

Inimlaste edasist evolutsiooni seostatakse siredate australopiteekidega. Ida- ja Lõuna-Aafrikas elas ajavahemikul 3 – 1 miljonit aastat tagasi üheaegselt kaks-kolm või enamgi inimlaseliiki. Millised neist olid nüüdisinimese vahetud eellased, pole praegu teada

• Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi (leidude vanusepiir 2,5...1,6 miljonit aastat). Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast (550 – 680 cm³) ning nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu.
• Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2…1,9 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. Vanim Aafrika väline leid vanusega 1,8 miljonit aastat tagasi on leitud Gruusiast. Püstine inimene on olnud pikima eksisteerimisajaga inimlane – üle 1,5 miljoni aasta. Arvatakse, et Euroopas arenes temast neandertali inimene.
• Neandertali inimene Homo neanderthalensis elas umbes 35 000...150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid – piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1600 cm³ (nüüdisinimesel 1350-1500 cm³). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), jässaka kehaga, tugeva lihastikuga, suure kuid madala peaga, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Neandertaallane on inimese evolutsiooni kõrvalharu, nagu mitmed teisedki.
• Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 250…200 000 aastat tagasi. Esimene populatsioon tekkis teatud vaheastme kaudu Aafrika püstisest inimesest kusagil lõunapool Saharat. Nende Kolju oli ümar, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega ning arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, neile ilmusid graveeringud. Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik populatsioonid Maal (s.t. kõik praegusaja rassid ja rahvad).
  Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Nüüdisinimese teine väljaränne Aafrkast leidis aset 70 000...60 000 aastat tagasi. Ida-Aasiasse jõudsid nad umbes 50 000 aastat tagasi, Euroopasse 45 000...40 000 aastat tagasi.

Joonis. Inimese ränded (http://ngm.nationalgeographic.com/ngm/0603/feature2/map.html)

Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnoni koopast. Selle koha järgi sai uus inimtüüp nimeks kromanjoonlased, nende vanus on ligikaudu 40 000 aastat.
Ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi toimus nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus – hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon – tööriistade kõrvale ilmusid nähtused, mida me nimetame kunstiks.

Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus (lõpptulemuseks inimkeel kõnes ja kirjas). On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. Arvatakse, et artikuleeritud kõne juba oli olemas 500 000 aastat tagasi.

Sotsiaalne evolutsioon tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondades. Eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmist järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega nimetatakse sotsiaalseks ehk kultuuriliseks pärilikkuseks (s.t. ajaloo teke).

Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel pole kunagi olnud nii vaba ja ulatuslik kui praegu. Kui see tendents jätkub, kujuneb välja üleilmne inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi- kui ka rahvustunnused.