Loodusained II

You are here: Home > ÖKOLOOGIA > POPULATSIOON

POPULATSIOON

Populatsiooniks ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Nii moodustavad populatsiooni Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed, Läänemere hallhülged, Hiiumaa rebased, Muraka raba rabamurakad.

Igal liigil on oma levila ehk areaal – maa-ala kus antud liiki looduses leida võib. Leviala piires on liigi asustus enamasti ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena. Liik võib koosneda paljudest populatsioonidest, mis tihti on ka maastikutõkete varal (mäed, jõed, mered) üksteisest eraldatud. Näiteks põhjapõdrad Euroopas ja Põhja-Ameerikas on eraldatud Põhja Atlandiga, Saaremaa oravad ei suhtle Mandri-Eesti omadega, sest nad ei ületa väinade veetõket. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on selle arvukus ja asustustihedus.

  • Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit.
  • Populatsioonitihedust (asustustihedust) näitab isendite arv pinnaühikul. Veekonna populatsioonitiheduseks on näiteks tiigis pindalaga 100 m2 (20:100) 0,2 isendit ruutmeetri kohta. Populatsioonis tekib liigisisene konkurents, mis on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus.

Konkurents on organismidevaheline võitlus ressursid (toit, valgus, jne.) pärast. Näiteks männimetsas valguskonkurentsis jääb osa mände kiratsema valguse vähesuse tõttu.

Populatsioonide areng on oluliselt sõltuv ka selle vanuselisest ja soolisest koosseisust, mis iseloomustavad erinevaid vanusekruppe ja nende arvukust ning emas- ja isasolendite hulka populatsioonis.

  • Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus. Juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb, seega sündivus on võrdne suremusega.
  • Kasvavas populatsioonis on rohkem noori. See tähendab, et sünnib rohkem järglasi kui ära sureb..
  • Kahanevas populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib.

Populatsiooni kasvu – arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab populatsiooni kasvukõver.

Tegelikkuses ei realiseeru populatsiooni piiramatu kasv, sest vajalike keskkonnaressursside hulk on piiratud. Tekib konkurents ja populatsiooni juurdekasv pidurdub. Seda olukorda väljendab logistiline ehk S-kujuline kasvukõver.

Looduses ei ole sündivus ja suremus võrdsed, vaid varieeruvad teatud piirides. Ka keskkonnatingimused on muutlikud. Tekivad arvukuse kõikumised aastate lõikes – populatsioonilained. Populatsiooni suurenemine viib elatusvahendite (näiteks toit) kiiremale ärakasutamisele ja tingimuste halvenemisele. Järglaste arv väheneb, arvukus langeb. Tarbimise vähenemisel ressursid jällegi taastuvad ja populatsiooni arvukus hakkab tõusma. Populatsiooni tasakaalu rikkumist võib põhjustada ka inimene, seda eriti uute liikide sissetoomisega.

nach oben