Liigikaitse
Looduskaitse oluliseks osaks on liigikaitse, mille eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
Joonis. Suitsupääsuke (Foto Allan Lorents)
Võõrliigid ohustavad loodust, võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja nõrgendada kohalike liikide eksisteerimist. Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks.
Liigikaitse eesmärk on tagada, et kõigi meil elavate tavapäraste ja iseloomulike liikide asurkonnad (ühe liigi isendite kogum teatud paigas) oleksid elujõulised. Selle tagamiseks on võetud osa liike kaitse alla. Vaata täpsemat liikide infot andmebaasist Eesti eElurikkus.
Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel. Tegevuskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet kõikidele I kaitsekategooria liikidele ja nendele, kelle kaitset nõuavad rahvusvahelised lepped. Tegevuskava koostatakse ka siis, kui mingi liigi arvukust peab piirama. Tegevuskavad kiidab pärast valmimist heaks liikide tegevuskavade komisjon ning kava kinnitab keskkonnaminister.
Liigikaitse korraldamise juurde käivad veel kaitsealuste liikidega kauplemise keeld, viga saanud loomade ravi, loomade rändeteede arvestamine maanteede ja rohevõrgustike planeerimisel ning palju muud.
Eestis on kaitse alla võetud 572 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus oma määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega.
- I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kategooria liikide puhul kaitstakse kõiki vastava liigi teadaolevaid elupaiku või kasvukohti.
- II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooria liikidel tuleb kaitse alla võtta vähemalt 50%.
- III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. III kategooria liikidel tuleb kaitse alla võtta vähemalt 10% teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest.
Kaitsealuseid liike ei tohi püüda, korjata või asjatult häirida ka väljaspool kaitsealasid, seaduse järgi kehtib neile igal pool isendi kaitse.
