Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse kohaselt kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Näiteks võib kaitstav loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm, aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseala.
Seisuga 1. jaanuar 2019 oli Eestis ühtekokku 3864 kaitstavat loodusobjekti: 6 rahvusparki, 167 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 328 hoiuala, 1480 püsielupaika, 523 parki või puistut, 1114 kaitstavat üksikobjekti, 23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 71 uuendamata kaitsekorraga ala. Peale selle oli kaitse all 572 taime-, seene- ja loomaliiki.
Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigal ja kaitstaval looduse üksikobjektil on olemas valitseja. Valitsejaks on Keskkonnaamet. Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstava loodusobjekti valitseja on kohalik omavalitsus (vastavalt kas siis linna- või vallavalitsus).
Kaitstavate loodusobjektide tüübid
|
Kaitstav loodusobjekt |
Peamine tähelepanu |
Võimalikud kaitsevööndid |
Kaitsekorraldus |
|
Kaitseala (rahvuspark, |
ökosüsteemide, maastike |
reservaat, |
Igal kaitsealal on oma kaitse-eeskiri. |
|
Hoiuala |
elupaikade kaitse |
- |
Kaitse-eeskirja ei koostata. Olulisemad tööd määrab kaitsekorralduskava. |
|
Kaitsealused liigid, |
liikide, isendite, |
- |
Liikide kaitset korraldatakse riiklike |
|
Püsielupaigad |
liigikaitse |
sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd |
Iga liigi püsielupaikadel on ühine |
|
Kaitstavad looduse |
puud, allikad, |
piiranguvöönd |
Kõigile ühine kaitse-eeskiri |
|
Kohaliku omavalitsuse |
elupaigad, |
piiranguvöönd |
Igal objektil oma kaitse-eeskiri. |
Allikas: Eesti Looduskaitse
