TÕUS JA MÕÕN
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme.
Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune.
Olenevalt perioodi pikkusest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud.
- Pooleööpäevased looded on kaks korda lunaarse ööpäeva (24 h 50 min) jooksul, s.t ööpäevas on kaks tõusu ja kaks mõõna.
- Ööpäevased looded on üks kord lunaarse ööpäeva jooksul, s.t ööpäevas on üks tõus ja üks mõõn.
- Korrapäratud looded on ebakorrapärased pooleööpäevased või ööpäevased looded.
Joonis. Looded (http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Looded/loodete_kaart.jpg)
Avamerel on tõusuvee kõrgus umbes 0,8 m. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus pidev veevöö ulatub ümber kogu maakera. Sirge rannajoone puhul ja ookeani ulatuvate neemede lähistel küünib tõusuvee kõrgus 2—3 meetrini, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Maailma suurimat tõusu (kuni 21 m) on täheldatud Kanada idarannikul Fundy lahes.
Et tõusuveelaine ei suuda läbida kitsaid väinu, on Musta, Aasovi ja Läänemere looded väga väikesed. Soome lahes on tõusuvee kõrgus kuni 14 cm, Musta mere kagurannikul 8 cm. Loodetega kaasnevatel nähtustel on meresõidus oluline osa, sest paljudesse sadamatesse sissesõit ja nendest väljumine on võimalik vaid kõrgvee ajal ning tuleb arvestada loodete hoovuste mõju laeva liikumisele.
Loodetega tekkivat lainete energiat on kasutatud jõujaamades elektrienergia tootmiseks – suurim selline valmis 1966 St.-Malo lahe ääres Bretagne’i poolsaarel.
