Loodusained I

You are here: Home > PEDOSFÄÄR

PEDOSFÄÄR

Muld on üks osa meid ümbritsevast loodusest, kuuludes selle ühe olulisema osa, biosfääri koosseisu, kus toimivad organismide elutegevusega seotud protsessid.

Joonis. Muld (http://www.extendonondaga.org/natural-resources/community-horticulture-and-gardening/soil-testing/)

Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erinevate omadustega mulda­dega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa sfääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega.

Muld on moodustunud maapinnal mineraalses kihis taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld katab õhukese pindmise kihina suurema osa maismaast, puududes vaid liivakõrbetes, kõrgmäestikes ja arktilistel aladel nn. külmakõrbetes, kus ei esine taimkatet.

Mulla tekkes on oluline roll maakoore pindmise kihi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel.

Mulla tekkeks vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemisprotsessiga. Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid (näiteks moreen), kuhu asuvad taimed elama ning millest ja millele mulld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks.

Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse – see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Mida peenemaks muutub lähtekivim, seda tähtsamaks muutub porsumine, mille kaigus suureneb saviosakeste hulk ja murenenud kivimmaterjal ehk murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku.

Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohe­lised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.

Taimede poolt toodetud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale või selle ülemisse ossa, mida mikroorganismid saavad hakkata lagundama. Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks.

Mulla mineraalosa ei ole rohelistele taimele lihtsalt kinnitus- ja kasvukohaks, vaid võtab osa muldade kujunemisest.

Muld ja taimed on omavahel üksteisega otseselt seotud. Muld on taimede elutegevuse saadus, kuid vee ja mineraalsete toitainete säilitajana on muld ka taimestiku kujunemise eeltingimus.

Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud).

Mulla teket ja arengut mõjutavad kliima, pinnamood, veereøiim, ja inimene, kelle tegevus on häirinud muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi.

Mulla ehituse ja koostise kohta loe siit.

nach oben