VULKANISM JA MAAVÄRINAD
Vulkaanid
Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass – magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid – vulkaanid.
Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks.
Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid.
Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv.
Maailmas on loetletud umbes 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivsed. Aktiivsuse järgi jaotakse vulkaane kolmeks:
- Aktiivsed vulkaanid on sellised vulkaanid, mis purskavad teatud kindla ajavahemiku järel.
- Kustunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis inimese ajaloo jooksul ei ole kordagi pursanud.
- Suikunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis on küll inimese ajaloo jooksul pursanud, kuid nüüdseks on olnud juba pikemat aega puhkeseisundis.
Maavärinad
Maavärinad esinevad laamade piirialadel. Seismilised lained panevad maapinna võnkuma, mis võivad tekitada purustusi ja inimohvreid.
Maavärinad tekivad sisejõudude põhjustatud pingete vallandumisest kivimites, vulkaanipursete ja inimtegevuse tagajärjel.
Maavärina koldes toimuv kivimikihtide liikumine vallandab seismilised lained, mis levivad ringjate lainetena maakoores edasi. Kõige tugevamad on tõuked maapinnal, kolde kohal asuvas epitsentris.
Maavärina tugevust mõõdetakse magnituudides Richteri skaala järgi. Seismilistest lainetest pikilained muudavad kivimite tihedust, surudes neid kokku ja venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama.
Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem
