Laamade liikumine
1912. aastal sõnastas Alfred Wegener mandrite triivimise hüpoteesi, mille kohaselt on laamad pidevas liikumises, triivides aeglaselt plastilises olekus astenosfääril. Seetõttu on laamad ajaloo jooksul asunud erinevatel asukohtadel.
Laamad paneb liikuma vahevöö magma liikumine ehk konvektsioon. Selle mehhanism on sarnane füüsika tundides õpitud kuuma vee või õhu liikumisega. Maa tuuma lähedal on suhteliselt kuum. Seal asuv magma kuumeneb ning kergemaks muutununa tõuseb Maa pinna suunas. Jõudnud vahevöö ülemisse ossa hakkab magma uuesti tasapisi jahtuma ning raskemaks muutuma. Raskusjõu toimel hakkab see uuesti liikuma Maa tuuma suunas. Nii tekivad vahevöös ringjad aine (magma) liikumised, mida nimetatakse konvektsioonivooluks.
Joonis. Laamade liikumine (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vulkanism_ja_laamtektoonika.gif)
Laamade liikumise võimalused:
Laamade lahknemine
- Laamade lahknemine toimub ookeani keskmäestikes. Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus.
- Laamade lahknemine võib toimuda ka mandriliste laamade puhul. Näiteks Aafrika laama ida osas (Alberti, Tanganjika ja Njassa järvede piirkond).
Laamade põrkumisel on toimuvad sõltuvalt laamade maakoore ehitusest eriilmelised protsessid.
- Kahe ookeanilise laama põrkumine. (Näiteks Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam). Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise kohale tekib pikk kitsas vagumus – süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd (näiteks Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad.
- Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid.
- Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist.
Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama kokkupuute piirkonnas, mis kannab nime San Andrease murrang.
