Loodusained I

You are here: Home > MAA KUI SÜSTEEM

MAA KUI SÜSTEEM

Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.

Süsteem jaotatakse:

  • avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga
  • suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub.

Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.

Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks.

Geosfäärid - erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks.

Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes  50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse.

Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.

Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.

Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.

Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.

nach oben