ATMOSFÄÄR
Atmosfääri ehk õhkkonna moodustab gaaside segu, mis kihtidena kõrgusesse hajudes ümbritseb maakera.
Maa atmosfääri ehk õhkkonna alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Ülemiseks piiriks peetakse meteroloogias õhukihte, kus esinevad veel kõrgeid virmalisi, s.o. umbes 1000 -1200 km kõrgusel. Kolm neljandikku kogu maakera ümbritsevast õhumassist paikneb merepinnast arvatuna 0 - 10 km kõrgusel.
Õhkkonna ehitus
Õhkkond jaotatakse füüsikaliste omaduste põhjal järgmisteks kihtideks
Kihi nimetus | Kõrgus | Alumise piiri temperatuur | Ülemise piiri temperatuur | Iseloomustus |
Troposfäär | 0 - 11 km | 15 oC | -56 oC | Olulisim kiht, kus toimuvad meteoroloogilised nähtused, tekkivad pilved |
Stratosfäär | 11 - 50 km | -56 oC | -2 oC | Asub osoonikiht |
Mesosfäär | 50 - 85 km | -2 oC | -92 oC | Moodustuvad helkivad ööpilved |
Termosfäär | 85 - 500 km | -92 oC | 1200 oC | Pidurdavad ja põlevad ära meteoorid; kaitseb Maad kosmose ohtlike mõjude eest |
Eksosfäär | üle 500 km | 1200 oC | Kosmoseruumi temperatuur |
Joonis. Atmosfääri ehitus (http://www.theozonehole.com/atmosphere.htm)
Puhta, kuiva õhu koostises on 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku ja 1 % teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon, vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu.
Õhkkonda iseloomustavad näitajad on: temperatuur, rõhk, erikaal, tihedus, niiskus, pilvitus, sademed ja tuuled.