VEEPROTSEDUURID
Veeprotseduure on kasutusel õige mitmesugusel kujul: ülevalamised, duØid, vees kõndimine, kastes paljajalu käimine, pärli- ja soolavannid, saun jne.
Igasugused veeprotseduurid (välja arvatud tugeva survega duØid) mõjuvad kesknärvisüsteemi kaudu kõikide elundite tegevusele, stabiliseerivad vereringet, maandavad lihaspinget, ergutavad ainevahetust ja sobivad mõnusalt ülemäärase stressi maandamiseks.
Pilt (http://www.naine24.ee/333288/17-soovitust-naha-tervisliku-valjanagemise-heaks/)
Ujumine. Ujumine on üks soodsamaid ülemäärast stressi maandavaid tegevusi. Siin avaldavad organismile üheaegselt mõju nii vesi, temperatuur, liikumine ning meres olles ka mereõhk, päikesekiirgus ja vee soolasisaldus. Jaheda mere- või basseinivee toime kutsub esile naha veresoonte ahenemise, südametegevuse kiirenemise, vererõhu ajutise kõrgenemise, hingamise sügavuse ja sageduse muutumise. Peale ujumist pindmised veresooned laienevad, tekib soojatunne, südametegevus aeglustub ja vererõhk langeb. Ujumise järgselt organismi toonus tõuseb ning pinged leevenduvad.
Vannid. Vannid võivad olla kas üldised või osalised erineva temperatuuri, kestuse ja vee koostisega. Vee temperatuuri järgi jagunevad vannid:
- külmadeks (alla 20°)
- jahedateks (20-33°)
- leigeteks (34-35°)
- soojadeks (36-38°)
- kuumadeks (39° ja rohkem)
Vanni kestus oleneb vannivee soojusest. Soojad vannid võivad kesta keskmiselt 1-20 minutit, leiged mitu tundi. Külmad ja kuumad vannid on tavaliselt lühiajalised, need kestavad 2-5 minutit või veidi kauem.
Mageda vee vannide toime on tingitud peamiselt vee temperatuurist. Leiged vannid kestusega 10-15 minutit mõjuvad värskendavalt ja ergutavalt. Pikema kestusega (15-20 minutit) vann mõjub rahustavalt ja isegi uinutavalt. Sellised vannid on eriti soodsad ülemäärase stressiga kaasneva pinge maandamiseks.
Lühiajaline jahe vann, võttes organismilt soojust, kiirendab ainevahetust, mõjub toniseerivalt südame ja vereringesüsteemile ning ergutavalt närvisüsteemile. Kuum vann säilitab organismis soojust ja aktiviseerib ainevahetust, ergutades närvisüsteemi ning südame ja vereringe talitlust.
Vee tervendava toime tugevdamiseks lisatakse vannidele aromaatseid aineid, soolasid, gaase jm. Hea stressimaandava, lõõgastava ja rahustava toimega on männiekstrakti vannid. Soolavannid seevastu on tugeva ärritava toimega. Soolavanni tegemiseks lisatakse vanniveele mere- või jämedat keedusoola 1-6 kg vanni kohta. Soolavee vannid kiirendavad ainevahetust ja veresoonte reaktsiooni.
Gaasivannide hulka kuuluvad süsihappe, väävelvesiniku, radoonvannid jt. Süsihappegaasi mullikesed vees, mis katavad suurema osa naha pinnast, ärritavad seda ja vastusena ärritusele tekib reflektoorselt naha veresoonte reaktsioon. Vee temperatuuri, rõhu ja süsihappegaasi koosmõjul muutub hingamine sügavamaks ja harvemaks. Südame kokkutõmmete arv väheneb, tugevus aga suureneb. Naha kapillaaride laienemine kutsub esile vere ümberjaotumise perifeeriasse, samuti suureneb ringleva vere hulk. Vere läbivoolu tagajärjel kopsudest saab organism rohkem hapnikku. Paraneb südamelihase verevarustus, kiireneb kudede ainevahetus ning arteriaalne vererõhk veidi langeb.
Väävelvesiniku ja radoonvannide mõju vereringele ja ainevahetusele on tugevam kui süsihappevannidel ning nad on head südameveresoonkonna funktsioonide ning ainevahetuse toniseerimiseks ja lihaspinge maandamiseks.
DuØid. DuØi mõju organismile on eeskätt tingitud veejoa rõhust, kuid ka vee temperatuurist. Mõju intensiivsuse järgi võib eristada mitmesuguseid (vihm-, nõel-, lehvik-, tsirkulaar- ja jugaduØe). DuØi surve masseerib lihaseid ning kutsub esile perifeerse vereringe intensiivistumise, millega kaasneb lihaspinge maandumine, ainevahetuse kiirenemine ning närvisüsteemi stabiliseerumine.
Ülehõõrumine. Paljudes Eesti kodudes ei ole ei vanni ega duØi. Sauna aga ei köeta mitte iga päev. Sellisel juhul on ülehõõrumine hea käepärane vahend lihaspinge maandamiseks ja hea toonuse saavutamiseks. Ülehõõrumiseks võtke karedam rätik, niisutage seda leiges ja hõõruge kiirelt ja hoolega üle kogu keha. Ülehõõrumise füsioloogiline mõju on tingitud temperatuurist ja mehhaanilisest ärritusest, hõõrumisest, mille tagajärjel tekib meeldiv soojatunne ja lihaslõõgastus.
Saun. Saun on Eestis tuntud vana ja hea organismi tugevdava, tervendava ja raviva osana inimeste elus. Saunas saab inimese organism rohkem termilisi ärritusi kui mis tahes muude vee- või õhuprotseduuridega. Saunas toimuva kuuma ja külma vaheldumise tagajärjel toimuv veresoonte treening on ühtlasi hea tahtele allumatu vegetatiivse närvisüsteemi mõjustamiseks. Viimane aga juhib ja koordineerib kõiki elutähtsaid talitlusi ning avaldab mõju kesknärvisüsteemile. Sauna mõjul alaneb vererõhk, peale leili võtmist suureneb kopsumaht ja paraneb vereringe ja sisenõrenäärmete tegevus. Saunaprotseduurid mõjuvad hästi stressist tingitud lihaspingete maandamiseks, vererõhu reguleerimiseks ning paraneb psüühiline toonus.
