HIGISTAMINE
Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma.
Inimese nahas on kahte tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed.
- Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale.
- Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu.
Kas inimene higistab palju või vähe, määravad ära geenid. Kuna mängus on hormoonid, on täiesti loomulik, et higinäärmed töötavad eriti intensiivselt murdeeas, menstruatsiooni ajal, raseduse ja üleminekuajal.
Samas võib märkimisväärselt suurenenud higistamine viidata ka mõnele tõsisele haigusele - seda juhul, kui inimene on varem higistanud normi piires.
Loomulikult ei ole higistamine sellisel juhul ainus sümptom. Lisanduda võivad südamekloppimine, kõhnumine ja olenevalt terviseprobleemist ka muud tundemärgid. Higistavad peopesad võivad viidata kilpnäärme ületalitlusele, suhkurtõvele või mõnele muule sisesekretsiooninäärmete haigusele. Higieritust suurendavate haiguste loetellu kuuluvad ka mõned neeru- ja maksahaigused, kasvajad, ravimite ärajäämanähud, tuberkuloos, alkoholism ning verehaigused.
Loomulikult kaasneb higistamine rasvtõvega, sest üleliigne kehakaal sunnib füüsiliselt pingutama ja ka bakteritele soodsaid voldivahekesi leidub tüseda inimese kehal rohkesti. Põhihaiguse ravi võib vähendada ka ülemäärast higistamist.
Liighigistamise raviks on mitmeid erinevaid meetodeid. Kõige enam on kasutust leidnud alumiiniumisooli sisaldavad vahendid, näiteks alumiiniumkloriidi 20% alkoholilahus. Pärast nahale määrimist liiguvad alumiiniumi ioonid higinäärmete juhadesse ja blokeerivad need mõneks ajaks, vähendades ajutiselt higieritust.
