SKELETT
Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele.
Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi.
Luustiku ehitus
50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained.
Toes koosneb luukoest ja kõhrest.
Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped.
Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja pikkluude (õlavarreluu, küünarluu) keskosa koosneb plinkollusest. Pikkluude otsad koosnevad käsnollusest.
Toruluude õõnsusi täidab pehme, rasvarikas sidekude - kollane luuüdi. Käsnolluses paikneb vererakke moodustav punane luuüdi.
Luukoe rakud on haralised ja omavahel jätketega ühenduses. Moodustuvad väikesed kanalid, mida mööda tulevad närvid ja veresooned, mis toovad luurakkudele toitaineid ja hapnikku.
Luud on tugevad, kui nad saavad D-vitamiini, kaltsiumi ja muidu piimatooteid. Luid nõrgendavad suitsetamine, alkohol, kohv.
Luustiku ülesanded
Luustiku mehhaanilised ülesanded:
- liikumine,
- toestab meid,
- kaitse ülesanne.
Luustiku bioloogilised ülesanded:
- osalevad vereloomes
- osalevad ainevahetuses.
- luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv, kaitsevad siseelundeid.
