NAHK

Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epidermis, mille all on pärisnahk ehk dermis. Pärisnaha all on rasvkude (nimetatakse ka alusnahak).

Joonis: Naha ehitus (http://et.wikipedia.org/wiki/Nahk)

Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt. peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks ehk Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad.

• Marrasnahas paiknevad värvi  ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest.
• Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised.

Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi- ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid).

• Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri.
• Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti.
• Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.