LIHASTIK

Lihaste kokkutõmbumis- ehk kontraktsioonivõimel baseeruvad organismi liikumisfunktsioonid.

Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid, mis luudele kinnitudes panevad need liikuma, ja nahalihaseid, mille põhiülesandeks on pea piirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine.

Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad.

Lihaste ehitus

Luude külge kinnituvaid lihaseid nimetatakse skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil.

• Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. Vöötlihased alluvad meie tahtele.
• Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näiteks mao, soolte ja veresoonte seintes.
• Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks.

Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks. Lihastes on lisaks kõõlustele ja närvidele ka veresooned, mis toovad lihastele toitaineid ja hapnikku.