Ohtlike ainete kasutamise piirangud, trükiplaat, pindliitekomponendid ja pindliide

You are here: Home > RoHS   > Direktiivid  > EL Direktiiv 2002/95/EU

EL Direktiiv 2002/95/EU

 
EL Direktiiv 2002/95/EU teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (RoHS)
 
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/95/EÜ,
27. jaanuar 2003,

"Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes"
Vastuvõetud:      27.01.2003
Kehtivuse algus: 01.07.2006
Põhjus:               inimese tervisekaitseks
Eesmärk:            piirata ohtlike ainete kasutamist elektroonikaseadmetes
Kellele:               elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele
kellele veel:        nende seadmete edasimüüjatele
kellele veel:        importijatele ja eksportijatele
kes ei vastuta:   isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel, ei loeta tootjaks
Sanktsioonid:     iga EL liikmesriik töötab välja iseseisvalt meetmed ja sanktsioonid 
Erand:               seadmed, mis on seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide
                          kaitsmise, relvade, laskemoona ja sõjatarvikutega, jäetakse käesoleva 
                         direktiivi kohaldamisalast välja
Update              iga 4 aasta tagant
 
Milliste ainete kasutamist piirab RoHS:
1. Elavhõbe (Hg)
2. Kaadmium (Cd)
3. Plii (Pb)
4. Kroom VI (Cr VI)
5. PBB (Polübromobifenüülid)

6. PBDE (Polübromodifenüüleetrid)
Kui jälgida selle normatiivi sõnastust, siis see EI KEELA, vaid ainult PIIRAB ülalnimetatud 6 aine kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes.
 
Miks need ained on ohtlikud:
Plii (Pb) – kantserogeene inimesele, bioakumuleeruv, väga mürgine, reprotoksiline;

Elavhõbe (Hg) – väga mürgine, mõjutab  närvisüsteemi ja lihaskonda

Kaadmium (Cd) – väga mürgine, inimesele kantserogeene, luu haigused (osteoporoos)

Kuuevalentne kroom (Cr6+) – väga mürgine,  inimesele kantserogeene

Polübroomeeritud bifenüüle (PBB) – inimesele  kantserogeene, mürgine

Polübroomeeritud difenüüleetreid (PBDE) – mürgine, reprotoksiline, kahjustab närvisüsteemi
 
 
Kui palju ja kuidas nende kasutamist on otsustatud piirata.
 
Piiramist arvestatakse iga aine kohta eraldi, tema kaalulise sisalduvuse järgi toote kaalus.

Nii on lubatud tootesse maksimaalselt

1. Hg        0,1 %
2. Cd        0,01 %
3. Pb        0,1 %
4. Cr (VI)  0,1 %
5. PBB     0,1 %
6. PBDE   0,1 %

Kuidas seda kaaluprotsenti mõista?
 
Kui näiteks arvuti toiteplokk kaalub 1 kg (s.o. 1000 grammi), siis selle valmistamiseks võib olla kasutatud mitte rohkem kui 1 gramm Pliid.
Kas see 1 gramm Pliid on suur või väike kogus?
 
Kui toote valmistamiseks kasutataks 65/35 Sn/Pb joodist, siis tähendaks selle direktiivi nõue, et pliisisaldusega jootetina tohiks vaid 2,85 grammi olla kasutatud. Muidu ületaks plii kogus lubatud 0,1 kaaluprotsendi 1 kg kaaluvas seadmes.
Tõenäoliselt on ühe arvuti toiteploki valmistamiseks vaja rohkem joodist, kui 2,86 grammi - seega tulebki kasutada tootmiseks mitte Pliid sisaldavat joodist. Sellest ka nimetus PLIIVABA.
 
Sama on ka elavhõbeda, Cr (VI), PBB, PBDE kasutamisega.
 
Kus kasutatakse siis neid teisi aineid?
Näiteks kuuevalentsest Kroomist (Cr VI) valmistatakse läikivaid dekoratiivelemente elektroonikaseadmetele - nagu arvutil käepidemed, sangad - kõik need detailid, mis on kaetud kliimakindla mitteroostetava õhukese metallikihiga. 
PBB ja PBDE on erinevad isolatsioonimaterjalid - plastkiled elektroonikaseadme korpuse katmiseks jne.
Kaadmiumi kasutamisnorm elektroonikatööstuses aga on selle direktiivi kohaselt 10x karmim - ehk siis seda oleks lubatud kasutada näites toodud toitplokis ainult 0,1 grammi.
Kaadmium on olnud patareide, akude koostielemendiks jne.
 
Erandid
 
Nii nagu iga seaduse ja reegliga, on ka selle direktiivi rakendamises erandeid.
 
Kui algselt olid erandid määratletud suhteliselt lihtsalt toodetele teatud kasutusvaldkondade järgi,
näiteks

a) meditsiinitehnika
b) militaartehnilised elektroonikaseadmed
c) eriotstarbelise rakendusega spetsiifilised seadmed
d) kosmosetehnoloogia
jne
siis on

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/65/EL,
8. juuni 2011,
teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
(uuesti sõnastatud)
ja dokumendi lisas määratlenud märksa konkreetsemalt erandid algse RoHS direktiivi suhtes.
Allpool üksikuid nimetusi pikast ja spetsiifilisest erandite loetelust
 
Näiteks lubatakse kasutada:
Pb, Cd, Hg Meditsiiniseadmete ning seire- ja kontrolliseadmete kasutusviisid, mille puhul on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 esitatud piirangust'
Elavhõbe
1. eriotstarbelised elavhõbedalambid, milles on lubatud laiem elavhõbedakasutus
2. ka üldotstarbelised elavhõbedasisaldusega lambid
...
Plii
3. klaasist lambikolvide klaasis
4. Plii erinevate metallide legeeriva elemendina, nagu nõiteks
Kristallklaasis sisalduv plii, nagu on kindlaks määratud nõukogu direktiivi 69/493/EMÜ ( 1 ) I lisas (kategooriad 1, 2, 3 ja 4)
Plii optikaseadmetes kasutatavas valges klaasis
Plii legeeriva elemendina masinaehitusterases ja tsingitud terases
Plii legeeriva elemendina alumiiniumis
Vasesulam pliisisaldusega
Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodises (nt pliisulamid, mis sisaldavad pliid 85 massiprotsenti või rohkem)
Plii serverite, salvestite ja salvestimaatriksite joodises ning kommuteerimiseks, signaalimiseks ja edastamiseks kasutatavate võrgu infrastruktuuri seadmete ja telekommunikatsioonivõrgu
haldamisseadmete joodises
Elektri- ja elektroonikaseadme komponendid, mis sisaldavad pliid klaasis või keraamikas, v.a kondensaatorite dielektriline keraamika, nt piesoelektrilistes seadmetes või klaasis või keraamilise materjali koosseisus
Plii selliste kondensaatorite dielektrilises keraamikas, mille nimipinge on 125 V vahelduvvoolu või 250 V alalisvoolu puhul või suurem
(madalama rakenduspingega konsaatorite pliisisaldusluba lõppes 2013 aasta 1.-st jaanuarist)
Pliihalogeniidid kiirgusainetena suure valgustugevusega lahenduslampides (HID), mida kasutatakse tööstuslikus reprograafias
Pliioksiid vedelkristallekraanides (LCD) kasutatavate lamedate luminestsentslampide esi- ja tagakülje põhimike sidumiseks kasutatavas klaasis (mis omas luba kuni 01.06.2011)
 
Kaadmium
5.
Kaadmium ja plii filterklaasides ja peegeldusstandardina kasutatavates klaasides
Kaadmium ja selle ühendid elektrikontaktides
Kaadmium ja selle ühendid ühekordsetes tabletitüüpi sulavkaitsmetes tootmiseks kasutusluba kehtis kuni 01.01.2012
 
Kuuevalentne Kroom
Kuuevalentne kroom absorptsioonkülmiku süsinikterasest jahutussüsteemi korrosioonitõrjevahendina, sisaldus jahutuslahuses
kuni 0,75 massiprotsenti
 
Mida mõistetakse selle direktiivi tähenduses elektri- ja elektroonikaseadmete all
 
Elektri- ja elektroonikaseadmed — seadmed, mis nõuetekohaseks toimimiseks vajavad elektrivoolu või elektromagnetvälja, ja seadmed, mida kasutatakse nimetatud voolu ja väljade tootmiseks, ülekandmiseks ja mõõtmiseks ning mis kuuluvad direktiivi 2002/96/EÜ IA lisas loetletud kategooriatesse ning on kavandatud kasutamiseks kuni 1 000 V vahelduvvooluga
ja 1 500 V alalisvooluga;
 
Siin viidatud WEEE direktiivis on täpsem loetelu elektroonikaseadmete klassifitseerimiseks, milliseid RoHS hõlmab.
WEEE direktiivi tutvustab järgmine osa sellest õppematerjalist.
Lühidalt:
RoHS direktiiviga on hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad
1. Suured kodumasinad
2. Väiksemad kodumasinad
3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed
4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed
5. Valgustusseadmed
6. Elektri- ja elektrontööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad)
7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid
       EI OLE 8. Meditsiiniseadmed (välja arvatud kõik implantaadid ja nakatunud tooted)
       EI OLE 9. Seire- ja valveseadmed
10. Automaadid
 
Kahtlemata võib tekkida küsimus - kui suured on kodumasinad, mida nimetatakse SUURTEKS?
Ja miks nimetatakse loetelus "VÄIKSEMAD kodumasind", mitte väiksed kodumasinad?
 
Vastust nendele küsimustele leiab WEEE direktiivi lisast IB
 
Millistel juhtudel on veel erandeid RoHS direktiivi rakendamisel?
 
Ei kohaldata elektri- ja elektroonikaseadmete remondiks ettenähtud varuosade ja elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamise suhtes, mis on turule viidud enne 1. juulit 2006.
 
 
 
 
nach oben