Ohtlike ainete kasutamise piirangud, trükiplaat, pindliitekomponendid ja pindliide

You are here: Home > RoHS   > Ohtlike ainete mõju

Ohtlike ainete mõju

Ohtlike ainete mõju ja nähtude kirjeldused inimese tervisele 

PCB – polüklooritud bifenüülid

Värvuseta, viskoossed, head isolaatorid. Ei juhi elektrit, ei põle, ei allu pH muutustele.
Hakati kasutama 1920 aastatel tulekustutites ja vedelate isolaatoritena. Lisandina on PCB kasutatud ka tintides, värvides, õlides, kopeerpaberites.
PCB ei lagune ning jääb atmosfääri. Organismi sattununa jäävad PCB organismi praktiliselt kogu eluks. Samas tekivad kudedes kiiresti bioloogiliselt reaktiivsed protsessid, mis on tervistkahjustavad. Tekivad maksakahjustused, neuroloogilised häired, nõrkus, kaalukaotus.
PCB on olemas kõikjal õhus, erinevates kontsetratsioonides. Nagu kõigi POP ainete puhul, on ka PCB kontsentratsioon ülikõrge teatud kalaliikides.
PCB leketega seotud reostusi on esinenud kogu maailmas, Eestile lähimad on Tsehhi ja Iirimaa.
2008 aastal selgus et Iiri sealiha testimisel leiti erakordselt kõrgeid PCB väärtusi, mis ületasid EU lubatud piiri 80 – 200 korda. 
Võrreldes maailmas aset leidnud juhtumitega on see kontsentratsioon siiski väike, näiteks 1979 aastal Taiwanis leiti kontamineeritud riisiõlist 300 000 korda  kõrgemaid väärtusi. 
 
Metallid ja nende ühendid
 
Tungivad organismi tolmu ja auru kujul või läbi naha.
Ohtlikud on paljud nii orgaanilised kui anorgaanilised metalliühendid.
Levinumad tervisekahjustusi põhjustavad metallid on elavhõbe, plii, nikkel, kroomiühendid ja arseeniühendid.
Paljud metalliühendid on terato- või kantserogeensed.
 
Plii (Pb)
Plii on üks vanimaid tuntud ning dokumenteeritud tervisekahjustust põhjustavaid aineid. Pliimürgistust on dokumenteeritud nii iidses Roomas, Kreekas kui iidses Hiinas.
Siiski on plii ning selle ühendid laialdaselt kasutusel, tänu oma nõutud omadustele teatud tööstusharudes
Peamiselt kasutatakse pliid tänapäeval akude valmistamisel, kuid pliiühendeid kasutatakse ka erinevate plastikute valmistamisel ning elektrijuhtmete isolatsioonimaterjalides.
Pliiühendeid leidub keraamikalakkides, kuna plii annab keraamikale iseloomuliku sära ja tugevuse. 
Pliid leidub seniajani ka mõningates värvides ja kriitides ning samuti on plii vastutav paljude loodustoodete kontaminatsiooni eest. Pliid sisaldavad ka mõningad kosmeetikatooted ning ehted.
Suurtes kogustes pliid kasutatakse ka radioaktiivset kiirgust kasutavate seadmete isolatsiooniks.
Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus on maksimaalselt 0,013 g/dm³
Kokkupuude Pliiga
Plii ja pliiühendid mõjutavad organismi nii sissehingamisel, seedimisel kui nahakontaktil. Enamik kokkupuuteid on sissesöömisel või hingamisel. Kokkupuuted nahaga on oluliselt vähenenud peale pliivabale kütusele üleminekut.
Kui jätta kõrvale plii kaevandamise ja töötlemisega tegelevad tööstusharud, siis on kõige tõenäolisem kokkupuude ehitustöölistel või renoveerijatel, kes kõrvaldavad pindadelt vana värvi. Sellisel juhul siseneb plii organismi sissehindamisel nii tolmuosakstena kui gaasiliste ühenditena.
Igapäevaselt puutume me pliiga kokku ka heitgaasides, keraamikatoodetes jne. Pliiga on sage saasteaine ka puu- ja juurviljade ning loodusravimite osas.
 
Oht tervisele
Kõik pliiühendid on mürgised.
Automagistraalide läheduses kasvanud marjade pliisisaldus võib olla piisavalt kõrge, põhjustamaks raskekujulist pliimürgistust.
Inimorganismis koguneb plii peamiselt maksa ja luukoesse, kus seda salvestatakse nagu kaltsiumi.
Plii väljutamine organismist võib võtta aastaid.
Plii põhjustab aneemiat, kesknärvisüsteemi ning perifeersete närvide kahjustust, neerukahjustust, maksapõletikku, nägemise nõrgenemist.
Plii ja lapsed
Laste jaoks ei ole olemas ohutut pliikogust. Ka üliminimaalne pliisisaldus organismis võib põhjustada vaimse arengu häirumist.
USAs on hinnanguliselt 300 000 last vanuses 1-5 eluaastat, kelle vere pliisisaldus on üle 10µg/dl. USA CDC soovituse kohaselt peaks lapsed näiduga 20µg/dl kuuluma haiglaravile (kelatsioon)
Viimased uuringud on näidanud, et praktiliselt 100% lastest Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ületab vere pliisisaldus 10µg/dl.
2006 ja 2007 aastatel korjasid suured mänguasjade tootjad turult ära mitmeid Hiinas toodetud laste mänge, sest need sisaldasid pliid (olid värvitud pliil baseeruvate värvidega).
 
Elavhõbe (Hg)
Esineb keskkonnas mitme erivormina, muundudes looduslike protsesside ja mikroorganismide toimel kergesti ühest ühendist teise.
Metalliline elavhõbe on vedel, hõbevalge värvusega metall, mis toatemperatuuril kergesti aurustub
Anorgaanilised elavhõbeda ühendid on elavhõbeda reageerimisel kloori, väävli või hapnikuga tekkivad soolad.
Teiste metallidega reageerides moodustab elavhõbe amalgaame.
Elavhõbeda kasutamine
Keemia- ja metallitööstuses
Elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid)
Elavhõbe tekib jääkproduktina mitmetes tööstusharudes, nt söeelektrijaamad, kullakaevandamine jne
Farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahakreemid, vaktsiinid)
Meditsiinis (kraadiklaasid, des.vahendid)
Hambaravis
Värvides
Kosmeetikas
Tätoveeringute värvainetes

Elavhõbeda toime tervisele
Äge mürgitus
Toksiline toime neerudele
Mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid - paresteesia, tuimus, neelamishäired, artikulatsioonihäired, nõrkus, väsimus, nägemishäired, treemor.

Krooniline toime
Elavhõbeda aurud – põhiline on toime kesknärvisüsteemile (isiksusehäired, mälulangus, erutuvus, depressioon, hallutsinatsioonid). Lisaks treemor, tahhükardia, türeotoksikoos, igemepõletik
Anorgaanilised ühendid – immuunkompleksidega neerukahjustus
Orgaanilised ühendid – ajuturse, ajuatroofia
Elavhõbe on teratogeenne!
Minamata katastroof
Esimene Chisso Corporation´i keemiatehas avati Minamatas 1908a. Algselt tootis tehas väetist, kuid peagi tegevust laiendati, ning tehas hakkas tootma ka atsetüleeni, vinüülkloriidi, oktanooli jne.
Minamata tehasest sai Jaapani eesrindlikum tehas.
Tehasest pärinevad jääkained ja kõrvalproduktid saadeti koos tehase heitveega Minamata Lahte.
Atseetaldehüüdi tootmist alustas Minamata tehas 1932 aastal, kui aastatoodanguks jäi 210 tonni. 1951aastaks  oli tootmine tõusnud 6000 tonnini aastas – see oli üle 50% Jaapani kogutoodangust.
Atseetaldehüüdi tootmiseks kasutati katalüsaatorina elavhõbedasulfaati. Tootmise kõrvalproduktina tekib väike kogus metüülelavhõbedat, mis koos heitveega Minamata Lahte saadeti.
1956 aasta aprillis tuli Minamata haiglasse uuringutele 5 aastane tüdruk, kelle sümptomid hämmastasid arste. Tüdrukul oli raskusi kõndimisega, rääkimisega ninga tal olid krambihood.
Kaks päeva hiljem tekkisid samas sümptomid tema nooremal õel, kes samuti hospitaliseeriti. Tüdrukute ema teatas arstile, et ka naabrite lapsel on samad sümptomid.
Majast majja käimisel avastati veel 8 haiget, kes hospitaliseeriti.  Esimesel mail teatas haigla direktor “tundmatu kesknärvisüsteemi haiguse epideemiast” – sellega muutes Minamata haiguse ametlikuks.
Kumamoto Ülikooli teadlased jätkasid uuringuid ning avastasid, et haiged olid pärit rannakülakestest, kus kalastamine on peamine eluala.
Samuti oli perekondade peamiseks toiduks kala ja karbid, mis pärinesid Minamata Lahest. Kohalikud kassid olid surnud samasse haigusesse – see veenis uurijaid, et tegu võiks olla mingit sorti toidumürgitusega.
04.11.1956 teatas uurijate grupp, et “Minamata haigust põhjustab tõenäoliselt mõne raskemetalli mürgistus, mis siseneb organismi kala ja rannakarpide söömisel”
19.12.1959 paigaldas tehas heitvete puhastamiseks Cyclator puhastussüsteemi.
Tegelikkuses ei teinud Cyclator süsteem midagi, et elavhõbedat heitveest eemaldada ning süsteemi paigaldamise hetkel oli tehase juhtkond sellest teadlik.
Hilisemal kohtuprotsessil tunnistati, et Chisso juhtkond teadis, et Cyclator on täiesti ebaefektiive ning et puhastussüsteem paigaldati kui sotsiaalne lahendus.
Aastal 1968 teatas valitsus lõpuks ametliku otsuse Minamata haiguse kohta:
“Minamata haiguse korral on tegu kesknärvisüsteemi kahjustusega, mida põhjustab pikaajaline mürgistus Minamata Lahe kalade ja rannakarpidega. Kahjustavaks aineks on metüülelavhõbe. Minamata haiguse viimased patsiendid registeeriti aastal 1960 ning selle põhjuseks on tõenäoliselt 1957 aastal lahest pärinevate toodete söömiskeeld ning tehase uus heitvete puhastussüsteem”
Valitsuse teadaandes oli mitmeid faktivigu, kuid sellest hoolimata tõi see kergendust ja lootust paljudele haigetele ja nende peredele. Lootusetu ja pikaajaline võitlus tehasega oli peredele raske koorem ning valitsusepoolne  sotsiaalne haiguse tunnistamine oli mitmetele rõõmuks. 
Hoolimata kõikidest haiguse registreerimisega seotud raskustest on tänaseks komitee poole pöördunud üle 17 000 inimese, kellel on Minamata haiguse sümptomid.
Minamata haigus, Niigata Minamata haigus, Yokkaichi astma ja Itai-itai haigus moodustavad Jaapani 4 keskkonnareostuse katastroofi, mille ohvreid on kokku kümneid tuhandeid.
Sarnased juhtumid on tuntud üle maailma: Ontario Minamata haigus, Ok Tedi katastroof Paapua Uus Guineas , Iraagi Minamata haigus jne.
 
Asbest
Kiuliste silikaatide rühma kuuluv mineraal.
Tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, elastne, vastupidav alustele ja enamikule hapetest.
Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele, kuumusele, asbest ei aurustu ega lahustu vees, on keskkonnas väga stabiilne
Praeguseks on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud.
 
Asbesti leidumine
seintes (näiteks vaheseinte isolatsiooni-plaatides);
isoleerimine: laeisolatsioon;
Katuseisolatsiooni-materjalid;
soojusisolatsioon;
tekstuurpinnakatetes;
põrandaplaatides;
aluspõrand (linoleumkatte all);
soojusisolatsiooniga boilerites;
teraskarkasside isolatsioonides;
terasplaadid;
ventilatsiooniØahtides;
lagedes (näiteks laetühimikes asuvates tuletõketes);
küttesüsteemides (torude, kütte-seadmete ja katelde soojusisolatsioon);
katustes (eriti eterniittoodetes);
katusekivides;
hoonete fassaadides, kaasa arvatud rennid, tuulekastid ja välisvooder;
kanalisatsioonitorud
tualetipaakides, lillekastides, asbest-pabervooderduses;
asbesttsementplaadid;
asfaldi- ja bituumentooted;
elektripaigaldised (kaablitorud);
vannitoaplaatide liim;
katelde, torude anumate ning kanalite isoleerimine;
värvimine (fassaadi värvid);
seinakattematerjalid (erinevad asbestkrohvid, akustiline krohv);
katusepapp, asbestpapp;
tüüblid, pahtel ja vuukimismassid;
 
Asbesti mõju tervisele
Asbest kumuleerub organismis
Asbest on tugeva  sidekoestava ja kantserogeense toimega.
Kopsualveoolide ummistumist asbestikiududega nimetatakse asbestoosiks.
Pikaajaline ekspositsioon võib põhjustada kopsuvähki, mesotelioome, samuti seedeelundite, neeru- ja ajukasvajaid.
Haigus areneb edasi ka peale seda, kui asbestiga enam kokku ei puututa
Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3 000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks eeldatavasti peaaegu 10 000-ni. Neist 3 000 inimesest on 25% töötanud kunagi ehituses või hoolduse alal;
Rootsis sureb asbestiga kokkupuutumise hiliste mõjude (pleuramesotelioomi) tõttu rohkem inimesi, kui on kokku surmaga lõppevaid tööõnnetusi.
Soomes, kus asbesti kasutamine keelustati 1994. aastal, leitakse igal aastal üle 100 asbestist tingitud vähijuhu ja umbes 500 muud asbesti põhjustatud kopsuhaigusejuhtu
 
Ohustatud kutsealad
Torulukksepad
Soojustehnikud
Elektrikud
Põrandakatete paigaldajad
Sisekujundajad
Hooldustöötajad, majahoidjad
Katusepaigaldajad
Koristajad
Muud kutsealad, mille puhul on vajalik pääseda katusetühimike ja alusplaatide ning muude “varjatud” piirkondade juurde
 
Asbest töökohal
Kui kasutate või majandate mõnda hoonet, peate teadma, kas selles on asbesti. Selle kindlaksmääramiseks võite:
    - Vaadata hoone projekti
    - Tutvuda varasemate tööde dokumentatsiooniga.
    - Konsulteerida teiste erialade esindajatega, kes
      võivad anda lähemat teavet.
    - Tellida pädevalt isikult territooriumi ülevaatuse.
    - Proove tohivad võtta ainult väljaõppe saanud
      isikud.
 
Pestitsiidid
“Pestitsiid – iga aine või ainete segu, mida kasutatakse kahjurite tõrjeks, hävitamiseks, ennetamiseks või nõrgestamiseks.” – U.S EPA (Keskkonnakaitse agentuur)
Pestitsiid võib olla keemiline aine või bioloogiline agens (nagu näiteks viirus või bakter), mida kasutatakse kahjurite vastu.
Kahjurite hulka võivad kuuluda putukad,umbrohud, taimekahjurid, linnud, imetajad, kalad, ümarussid ja mikroobid, mis võistlevad inimesega toidu pärast, kahjustavad inimeste vara või levitavad haigusi.
Enamasti, kuid mitte alati on pestitsiidid inimesele kahjulikud.
Kasutusel juba alates aastast 500 e.Kr
Esimene tuntud pestitsiid oli väävel, hiljem hakati kasutama ka arseeni ja elavhõbedat. 17. sajandil kasutati tubakalehtedest saadavat nikotiinsulfaati.
Keemiliste taimekaitsevahendite ulatuslik kasutamine Eestis algas 1950-ndatel aastatel
Taimekaitsevahendite kasutamine hoogustus 70-ndate teisel poolel ning püsis kõrgtasemel 80-ndate lõpuni. See oli aeg, mil Nõukogude Liidus püüti põllumajandustoodangut tõsta.
Eesti iseseisvumise alguses oli põllumajanduse madalseis, hilisem areng on uuesti pestitsiidid päevakorda toonud.
 
Pestitsiitide jaotus toime järgi
Kontaktsed ehk puutepreparaadid – mõjuvad ainult kahjustajaga vahetult kokku puutudes
Süsteemsed preparaadid – tungivad taime kas juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning kas muudavad taime teatud ajaks kahjuritele ja haigustekitajatele mürgiseks või, herbitsiitide puhul, põhjustavad umbrohu hukkumise
Söötmürgid – kahjur peab mürgi koos toiduga ära sööma
Valiva toimega – preparaadid hävitavad ainult teatud kahjurid, jättes teised kahjustamata
Üldhävitava toimega – preparaadid hävitavad kogu kasvava taimestiku või putukad
 
DDT - diklorodifenüültrikloroetaan
Kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on DDT.
Esmakordselt sünteesiti aastal 1874. Aastal 1939 avastas keemik Paul Muller DDT () omadused insektitsiidina.
Sellele pandi suuri lootusi ja peeti väga lootusandvaks vahendiks võitluses kahjuritega.
DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal Nobeli preemia.
DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et:
Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele
Oli väga kindel - ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti
Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta
See oli odav ja lihtne kasutada.
DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti
kõikjale üle maailma.
 
Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale.
Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud "kahjuritõrje" ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid.
Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest, seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest.
DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat.
 
Dioksiinid ja furaanid
Dioksiin on üks kõige toksilisemaid tuntud substantse, mille otsene kahjulik toime avaldub juba pikogrammides.
Dioksiine kasutati laialdaselt herbitsiididena.
Tuntuim on Vietnami sõja ajal kasutatud “Oranz agent”
Lisaks lendub dioksiini põletusahjudest, elektrijaamadest, paberitehastest, heitgaasidest.  Üliväikestes kogustes leidub dioksiini kõikides ainetes, mille tootmisel on kasutatud plastmassi, vaiku või pleegitajaid. Ka kodune prügipõletamine on dioksiinide allikas.
On seotud lugematu arvu terviseprobleemidega, alates hormonaalsetest muutustest, lõpetades erinevate kasvajatega.
Peale 1976 aastal toimunud keemiatehase plahvatust Itaalias on tookordselt eksponeeritud elanike hulgas oluliselt suurenenud hematoloogiliste kasvajate, sarkoomi, non-Hodgkin lümfoomi ja rinnavähi esinemissagedus.
Dioksiin on seotud ka diabeedi ja kardiovaskulaarhaigustega, põhjustab ka erinevaid rasedusaegseid ja sünnijärgseid muutusi.
 
Mõju tervisele
Pestitsiidi ekspositsiooni tõsidus sõltub mitmetest faktoritest:
doosist
organismi sattumise teest
pestitsiidi tüübist
pestitsiidi imendumisvõimest
inimese eelnevast tervisest
 
Toime tervisele
Pestitsiidide kohene toksiline toime võib ilmneda erinevate sümptomitena.
     - Kõhuvalu
     - Uimasus
     - Peavalu
     - Iiveldus
     - Allergianähud
Pikema ekspositsiooniaja korral võivad pestitsiidid põhjustada
     - Mäluhäireid
     - Nahakahjustust
     - Kasvajaid
     - Neuroloogilisi häireid
Enamik pestitsiide on teratogeensed.
 
Pestitsiidid ja vähk
On leitud, et mitmed pestitsiidid kas ise põhjustavad või siis soodustavad vähi, leukeemia, lümfoomide teket.
Inimesed on oma elu jooksul eksponeeritud paljude erinevatele ohtlikele mõjutustele. Seega on väga raske siduda kindel kasvaja ainult pestitsiitidega.
Täiskasvanutel esinevate kasvajate seast on pestitsiididel leitud seoseid Non-Hodgkin lümfoomiga, naha- ja huulevähi, ajukasvajate, hingamiselundite kasvajate, rinnavähi ning paljude teistega.
Lapseeas on on diagnoositud kõige rohkem leukeemiaid ja ajukasvajaid
 
Pestitsiidid ja närvisüsteem
On olemas tõendid, et pestitsiidid mõjutavad kogu närvisüsteemi.
Seoseid on näiteks leitud Parkinsoni tõve ja ka krampide korral.
Paljud pestitsiidid on võimelised läbima hematoentsefaalbarjääri. Teised aga mõjutavad aju varustatust hapniku, toitainete, hormoonide ja neurotransmitteritega.
Kõige sagedasemad pestitsiitide poolt kahjustatud piirkonnad on limbiline süsteem, hipokampus, väikeaju ja basaalganglionid.
 
Kodused pestitsiidid
Kõik putukatõrjevahendid, kaasa arvatud sääsetõrjevahendid.
Rotimürgid
Prussakatõrjevahendid
Lemmikloomade kirbutõrjevahendid (seebid, kaelarihmad, pulbrid).
Kõik köögi, tualeti ja vannitoa puhastusvahendid, mis puhastavad ja desinfitseerivad.
Kõik umbrohutõrjevahendid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
nach oben