VESIPAJU 
Salix triandra
Areaal:

peaaegu kogu Euroopa, Siber, Kaug-Ida.

Suurus:

6-10 m.

Võra:

tugevasti hargnev kõrge põõsas või madal puu.

Koor, võrsed:

pruunikas, suurte tükkidena varisev. Noored võrsed kollakasrohelised või punakaspruunid, veidi karvased. Pungad piklikmunajad, võrsele ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad või süstjad, teritunud tipuga, kuni 15 cm pikad, näärmelise saagja servaga,  pealt tumerohelised,  alt sinakasrohelised.  Leheroots kuni  2 cm pikk. Suured poolsüdajad abilehed püsivad peaaegu sügiseni.

Õied ja viljad:

õitseb peale lehtede puhkemist, mai lõpul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 6 cm pikad, emasurvad rohekad 2-4 cm pikad. Vili on kahepoolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis.

Kasvutingimused:

külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti ja viljakamaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt.

Kasutamine:

hea meetaim. Pikki ühtlasi oksi kasutatakse punumistöödel.

Kasvatamine Eestis:

levinud alusmetsaliik.

Pildid

1. 2. 3. 4.
5. 6.


1 - võrsed; 2 - piklikmunajad, võrse ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi pungad; 3 - isasurbadega õitsev võrse; 4 - emasurbadega õitsev võrse; 5 - süstjad, teritunud tipuga lihtlehed; 6 - näärmeline saagjas leheserv