|
| Areaal: |
Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. |
| Suurus: |
20-22 m. |
| Võra: |
munajas, püstiste tugevate okstega. |
| Koor, võrsed: |
tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve alumises osas tekib krobeline must korp. Noored võrsed hallikarvased. Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. |
| Lehed: |
pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kuni 2,5cm pikk. |
| Õied ja viljad: |
Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnega ühelaiune. Vili valmib augusti lõpus. |
| Kasvutingimused: |
väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid happelisi muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 100 aastat |
| Kasutamine: |
puit on tugev, elastne, kasutatakse vineeri- ja mööblitööstuses. Metsamajanduses üks levinumaid liike. |
| Kasvatamine Eestis: |
väga levinud lehtpuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - karvane võrse ja
pungad; 3 - saagjas leheserv; 4 - karvased munajad
lehed |
| |
| |
|
