|
| Areaal: |
Kesk-ja Lõuna–Euroopa, Siberi lõunaosa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Eristatakse mitmeid alamliike |
| Suurus: |
30-40 m, tüve läbimõõt kuni 2(4) m |
| Võra: |
laimunajas, ent alamliikidel võib olla ka näiteks sammasjas. |
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikas, sile, vanemas eas tumehall, tekib paks pikirõmeline korp. Noored võrsed silinderjad, läikivad, kollased või kollakashallid. Pungad teritunud tipuga, rohekaspruunid, kleepuvad. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, kolmnurksed või rombjad, vahel munajad, kiilja või sirge alusega, terava tipuga, peensaagja servaga, kuni 12 cm pikad. Leheroots lapik, umbes lehelaba pikkune. |
| Õied ja viljad: |
õitseb enne lehtede puhkemist. Kahekojalised. Isasurvad punased, rippuvad. Emasurvad kollakad, pikad, hõredad. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valmivad juuni lõpul. |
| Kasvutingimused: |
peaaegu külmakindel. Valgusnõudlik. Eelistab niiskemaid liikuva põhjaveega viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Annab juurevõsu. Eluiga kuni 300 aastat. Kõige pikaealisem papliliik |
| Kasutamine: |
puit küllaltki hinnatud, kollakas ja valge. Kasutatakse nikerdamiseks ja tselluloosi tootmiseks, põllukaitse-metsakasvatuses ja pargipuuna. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud pargipuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - kolmnurkne-munaja kujuga
lehed; 3 - teritunud tipuga, rohekaspruunid
kleepuvad pungad; 4 - peensaagjas leheserv |
| |
| |
|
