MUST MÄND
Pinus nigra
Areaal: katkendlik, paikneb Lõuna-Euroopa mägedes.
Suurus:

15-45 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m

Võra:

väga varieeruva kujuga, noorelt koonusjas, vanemas eas laiuv, pikkades okstega, sageli muutub vihmavarjutaoliseks.

Koor, võrsed:

hallikaspruun, vanemas eas tekib paks, pikutilõhenev hallikasmust korp. Võrsed läikivad, hele või oranžpruunid. Pungad kuni 1,5 cm pikad, teravatipulised, hallikaspruunid, vaigused.

Okkad:

pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad jäigad, tumerohelised, kuni 15 cm pikad, enamasti sirged, saagja servaga.

Käbid:

isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, rohekaskollased.. Emaskäbid 1-4 kaupa noore võrse tipus, algul rohekad või kollakaspunakad, hiljem muutuvad helepruuniks, läikivad, 5-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta hilissügisel ja avanevad järgmisel kevadel. Seemnesoomused seestpoolt mustad. Seemnetiib seemnest lühem.

Kasvutingimused:

valgusnõudlik, eelistab mäenõlvade lõunapoolseid külgi ja kuivemaid muldi. Siiski küllalt külmakindel, kuid ei kannata hiliskülmasid. Talub saastunud õhku ja kuulub pinnast parandavate liikide hulka.

Kasutamine:

puit kõrgelt hinnatud, kuid puistuid küllaltki vähe. Kasutatakse rohkesti haljastuses ja nõlvade kinnistamiseks.

Kasvatamine Eestis:

küllaltki vähe levinud, kuid väga dekoratiivne ilupuu.

Pildid 1. 2.
3. 4.


1 - kollakaspruun võrse, okkad kahekaupa; 2 - teravatipuline munajas, hallikaspruun ja suhteliselt väike pung; 3 - must mänd Hiiumaal; 4 - noor, veel avanemata käbi