MUST KUUSK
Picea mariana
Areaal: Kanada, Alaska ja USA kirdeosa
Suurus: 10-15 (30) m, tüve läbimõõt kuni 30 (90) cm.
Võra: kitsaskoonusjas, sageli ebakorrapärane, oksa peened ja lühikesed, vanemas eas rippuvad.
Koor, võrsed: tüvekoor hallikas- või punakaspruun, vanas eas kestendav või soomuseline. Noored võrsed peened, punakaspruunid, tihedalt karvased. Pungad pruunid, munajad, ilma vaiguta, alumised pungasoomused on pikad ja ahenenud tipuosaga, mis ulatub punga tipuni.
Okkad: kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, neljatahulised, sinakasrohelised, 0,6-1,5 cm pikad, teritunud tipuga, paiknevad väga tihedalt.
Käbid: isaskäbid ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad või lillakad, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminud käbid hallikas- või mustjaspruunid, 1,5-3,5 cm pikad. Seemned väikesed, kinnituvad tiivale lusikataolisse õnarusse. Seemnesoomused jäigad, ebaühtlaselt saagja või lainja servaga. Õitseb mais, seemned valmivad sügiseks, kuid käbid avanevad halvasti ja seemnete varisemine võib kesta mitu aastat. Tühjad käbid jäävad aastateks puule.
Kasvutingimused: külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid kehvadel pinnastel kasvab põõsakujulisena. Varjutaluv. Juurestik pinnalähedane. Eluiga 200-250 aastat.
Kasutamine: puitu kasutatakse paberitööstuses. Kuulub pioneerliikide hulka, mistõttu on oluline keskkonna seisukohalt.
Kasvatamine Eestis: kasvatatakse ilupuuna gruppides, tahab parasniisket kasvukohta ja valgust. Levinud on võra- ja kääbusvormid.
Pildid

1. 2.
3.
4.


1 - sinakasroheliste, tihedalt võrsele kinnitunud neljatahuliste okastega võrse;
2 - pruunid, munajad, ilma vaiguta pungad, alumised pungasoomused on pikad ja ahenenud tipuosaga, mis ulatub punga tipuni; 3 - käbid