|
| Areaal: |
Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia. |
| Suurus: |
kuni 40 m. |
| Võra: |
tiheda, kerajaskoonusja võraga, vahel võib kasvada ka põõsana. |
| Koor, võrsed: |
vanematel puudel tüvekoor tumehall, plaatidena mahalangev, nende alt tuleb nähtavale heledam kooreosa. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikashallid. Pungad terava tipuga, munajad, rohelised. Ladvapung külgpungadest suurem. |
| Lehed: |
vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt hallikas-sinakasrohelised. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked teravad, kitsad. |
| Õied ja viljad: |
ühe- või kahekojaline. Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad kuni 16 cm pikkades kitsastes rippuvates kobarates. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 6 cm pikk., valminult roheline, valmib septembris. |
| Kasvutingimused: |
mõõdukalt külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline, eluiga kuni 400 aastat. |
| Kasutamine: |
puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme. |
| Kasvatamine Eestis: |
enamasti kasvab põõsana või madala puuna, sageli esineb külmakahjustusi. Levinud ilupuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - terava tipuga munajad rohelised
pungad; 3 - järsult teravneva tipuga, hõlmade
vahelised väljalõiked teravad, kitsad
; 4 - lehed |
| |
| |
|