|
| Areaal: |
peaaegu kogu Euroopa välja arvatud lääneosa.
|
| Suurus: |
1,5-2,5 m.
|
| Võra: |
peenikeste ja rohkesti hargnevate okstega tihe põõsas.
|
| Koor, võrsed: |
vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad.
|
| Lehed: |
sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega.
|
| Õied ja viljad: |
kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult. Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt.
|
| Kasutamine: |
levinud alusmetsapõõsas. Kuna talub hästi kärpimist, kasutatakse ka haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsas ja ilupõõsana. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - rootsulised, koonilised,
terava tipuga valkjad pungad; 3 - õitsev
võrse; 4 - lehed; 5 - jämesaagjas
leheserv, üksikud valged karvad; 6 - viljadega
võrse |
| |
| |
|
