|
| Areaal: |
Põhja-ja Kesk-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. |
| Suurus: |
1-2,5 m. |
| Võra: |
püstine rohkesti hargnev põõsas. |
| Koor, võrsed: |
hallikaspruunid või punakaspruunid, kaetud kollakate karedate näärmetäpikestega. Pungad munajad, mustjapruunid, kattesoomused karvased. |
| Lehed: |
pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 1-3 cm pikkused lihtlehed, ümarmunajad ja lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas või täkiline. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult alt roodude kohalt. Leheroots kuni 0,6 cm pikk. |
| Õied ja viljad: |
Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, püstised, valminult 1-1,5 cm pikad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe tiivaga, mis on seemnest 2-3 korda kitsam. Vili valmib augusti lõpus. |
| Kasvutingimused: |
väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid happelisi muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Annab ka kännuvõsu. |
| Kasutamine: |
kasutatakse vähesel määral haljastuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik, eriti Eesti ida- ja edelaosas siirdesoodel ja rabade servadel. |
| Pildid |
|
|
|
1
- lehtedega võrse; 2 - kollakate karedate
näärmetäppidega kaetud võrse;
3 - suvel moodustunud järgmise aasta isasurb;
4 - ümarmunajas, lühikese tömpja
tipuga leht alt |
| |
| |
|
