|
| Areaal: |
Euroopa, Põhja-Aafrika, Kesk-Aasia
|
| Suurus: |
2-3 m.
|
| Võra: |
kõverdunud pikkade okstega põõsas
|
| Koor, võrsed: |
rohekas- või punakaspruun, vahakirmega. Oksad kaetud hajusate tugevate sirpjalt kõverdunud tihedate, sageli mitme kaupa paiknevate ogadega.
|
| Lehed: |
vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, 7-9 cm pikad, kitsaste kokkukasvanud abilehtedega. Lehekesi 5-9, 1,5-2,5 cm pikad, elliptilised, terava tipuga, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinkjad.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb juunis, juulis. Õied üksikult või 2-5 kaupa, kuni 5 cm läbimõõduga, Kahvaturoosad või valged. Viljaks on tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast ja seal paiknevatest üheseemnelistest viljadest. Viljad munajad või piklikud, helepunased, valmivad augustis.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada põõsastikke.
|
| Kasutamine: |
kasutatakse kultuursortide alustena.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - tugevad sirpjalt kõverdunud
ogad; 3 - õiega võrse; 4 - terava
tipu ja saagja servaga lehekestega paaritusulgjad
liitlehed; 5 - viljad |
| |
| |
|
