HÕBEHAAB ehk HÕBEPAPPEL 
Populus alba
Areaal:

Euroopa lõunaosa, Siber, Kesk-Aasia, Hiina, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika.

Suurus:

25-40 m, tüve läbimõõt kuni 2 m.

Võra:

munajas või kerajas, vabalt kasvades sageli madalalt hargnev.

Koor, võrsed:

valkjas, kollakashall, sile, vanemas eas mustjashall, rõmeline. Noored võrsed ja pungad kaetud valgeviltjate karvadega, hiljem paljad.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed, hõlmised, 4-8 cm pikad, ümmargused või munajad. Pealt tumerohelised, alt valgeviltjad. Noortel puudel lehed suuremad, sageli ka pealt karvased. Leheroots kuni 4 cm pikk, karvane.

Õied ja viljad:

õitseb enne lehtede puhkemist või puhkemise ajal. Kahekojaline liik. Isasurvad kuni 7 cm pikad, rippuvad, punased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rohekad. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valmivad juunis.

Kasvutingimused:

külmakindel. Valgusnõudlik. Eelistab niiskemaid liikuva põhjaveega viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Annab kännu- ja juurevõsu. Eluiga kuni 150 aastat.

Kasutamine:

puit küllaltki hinnatud, kollakas ja valge. Kasutatakse nõlvade kinnistamiseks ja pargipuuna.

Kasvatamine Eestis:

levinud pargipuu.

Pildid

1. 2. 3.
4.


1 - võrsed; 2 - valgeviltjate karvadega kaetud noor võrse; 3 - valgeviltjas lehe alakülg;
4 - hõlmised lihtlehed