|
| Areaal: |
Euroopa lõunaosa, Siber, Kesk-Aasia, Hiina, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. |
| Suurus: |
25-40 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. |
| Võra: |
munajas või kerajas, vabalt kasvades sageli madalalt hargnev. |
| Koor, võrsed: |
valkjas, kollakashall, sile, vanemas eas mustjashall, rõmeline. Noored võrsed ja pungad kaetud valgeviltjate karvadega, hiljem paljad. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, hõlmised, 4-8 cm pikad, ümmargused või munajad. Pealt tumerohelised, alt valgeviltjad. Noortel puudel lehed suuremad, sageli ka pealt karvased. Leheroots kuni 4 cm pikk, karvane. |
| Õied ja viljad: |
õitseb enne lehtede puhkemist või puhkemise ajal. Kahekojaline liik. Isasurvad kuni 7 cm pikad, rippuvad, punased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rohekad. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valmivad juunis. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusnõudlik. Eelistab niiskemaid liikuva põhjaveega viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Annab kännu- ja juurevõsu. Eluiga kuni 150 aastat. |
| Kasutamine: |
puit küllaltki hinnatud, kollakas ja valge. Kasutatakse nõlvade kinnistamiseks ja pargipuuna. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud pargipuu. |
| Pildid |
|
|
|
1 - võrsed; 2 - valgeviltjate karvadega
kaetud noor võrse; 3 - valgeviltjas lehe
alakülg;
4 - hõlmised lihtlehed |
| |
| |
|
