|
| Areaal: |
Euroopa, Lääne-Siber, Kesk-Aasia.
|
| Suurus: |
8-10 m.
|
| Võra: |
tihe, hargnev põõsas või madal puu.
|
| Koor, võrsed: |
peaaegu must, kestendav, noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga. Pungad põikvastakud, koonusjad, terava tipuga, hallikas- või punakaspruunid, sageli kirjud.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ovaalsed, teritunud tipuga, 3-6 cm pikad, saagja servaga, külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb mais, juunis. Õied väikesed, kollakasrohelised, kimpudena lehtede kaenlas. Vili on lihakas marjataoline luuvili, valminult must, valmib augustis-septembris.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põuakindel. Annab hästi kännu- ja juurevõsu.
|
| Kasutamine: |
on kõrrerooste vaheperemeestaimeks, seetõttu on kasvatamist piiratud. Puit on kõva, kollane, kasutatakse nikerdamiseks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik.
NB! MÜRGINE! |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - lehed; 3 - terava tipuga,
koonusjad pungad, astlaga lõppev võrse;
4 - saagjas leheserv, külgrood suunduvad
kaarjalt lehe tipu suunas; 5 - õied;
6 - viljadega võrse |
| |
| |
|
