|
| Areaal: |
hübriidse päritoluga, kultuuris juba üle 2000 aasta, levinud Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas.
|
| Suurus: |
6-12 m, meil 4-6 m.
|
| Võra: |
munaja või pikliku võraga, võib kasvada ka põõsana.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, oranžide lõvedega, vahel lõhenev. Noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, 4-8 cm pikad, pealt läiketa tumerohelised, alt pehmekarvased. Leheroots kuni 1-2 cm pikkune, hallikarvane, sageli näärmeline.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb lehtede puhkemise ajal, mais. Õied valged või rohekad, enamasti kahekaupa, umbes 2 cm läbimõõdus. Vili on lihakas üheseemneline luuvili. Valminult punane, kollane, roheline, violetne, ümmargune või munajasovaalne, kuni 4 cm pikk, seeme viljalihast kergelt eralduv. Viljad valmivad augustist oktoobrini.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, mullastiku suhtes nõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Annab rikkalikult juurevõsu.
|
| Kasutamine: |
vilju kasutatakse toiduainetööstuses, aretatud väga palju kultuursorte, vähesel määral kasutatakse haljastuses .
|
| Kasvatamine Eestis: |
väga levinud viljapuu, vähesel määral kasutatakse haljastuses. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - munajaskoonilised, viltjate
kattesoomustega pungad; 3 - lehed;
4 - ebaühtlaselt täkilissaagjas leheserv,
leht alt pehmekarvane; 5 - näärmeline
leheroots; 6 - õitsev võrse |
| |
| |
|
