|
| Areaal: |
Siber, Kaug-Ida, Mongoolia põhjaosa, Kirde-Hiina, Korea, Jaapan.
|
| Suurus: |
1,5-2 m.
|
| Võra: |
tugevate võrsetega rohkesti hargnev põõsas.
|
| Koor, võrsed: |
vanad oksad pruunikashallid, noored võrsed valkjashallid, sageli nõrgalt kandilised. Ladvapung puudub, külgpungad sageli 2 kuni 3-kaupa koos, piklikmunajad, tömbi tipuga. Kattesoomused pruunid, tipmised rohekad Lehearm suur.
|
| Lehed: |
vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, püsivate abilehtedega. Lehed 20-30 cm pikad, 6-9 paari lehekestega. Lehekesed piklikmunajad või süstjad, peenelt kahelisaagja servaga, pikalt terava tipuga, hele-kollakasrohelised, 3-10 cm pikad, kuni 3 cm laiad.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb juunis, juulis. Õied väikesed, valkjaskollased, 15-30 cm pikkustes püramiidjates pööristes. Vili on kukkurvili, valmib septembris.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka varjus, kuid õitseb vähe. Paljuneb hästi vegetatiivselt, annab palju juurevõsu.
|
| Kasutamine: |
areaalis levinud alusmetsaliik. Kasutatakse ka haljastuses ja nõlvade kinnistamiseks.
|
| Kasvatamine Eestis: |
kasutatakse haljastuses, väga palju Eestis metsistunud. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - mitmekaupa munajad, tömbi
tipuga pungad, kattesoomused pruunid, ülemised
rohekad, suur lehearm; 3 - õitsev võrse;
4 - lehed; 5 - peenelt kahelisaagjas leheserv
ja pikalt terav tipp |
| |
| |
|
