|
| Areaal: |
peaaegu kogu Euroopa (v.a. põhjaosa), Lääne-Siber, Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. |
| Suurus: |
2-4 m. |
| Võra: |
rohkesti hargnev põõsas. |
| Koor, võrsed: |
vanemad oksad hallid, pikirõmelised. Noored võrsed kandilised, roostevärvi lõvedega, hallikasvalkjad. Ladvapung esineb ainult mitteõitsevatel võrsetel, õitsevad võrsed lõpevad kahe külgpungaga. Pungad pruunid. |
| Lehed: |
vastakud sõrmroodsed lihtlehed, laiümmargused või munajad, 3või 5 hõlmaga, 5-10 cm pikad, alt enamasti karvased. Leheroots 1-3 cm pikk, suurte näärmetega. |
| Õied ja viljad: |
õitseb mais-juunis. Õied valged, koondunud umbes 15 cm laiustesse kännastesse. Äärmised õied õisikus suured, steriilsed; keskmised väikesed, kahesugulised. Vili on marjataoline lihakas luuvili, ühe lapiku luuseemnega, valminult punane. Valmib septembris. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel, varjutaluv. Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Annab hästi kännuvõsu. |
| Kasutamine: |
väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Vilju kasutatakse ka toiduainetetööstuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik ja ilupõõsas. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - pruun pung; 3 - viljakobaraga
võrse; 4 - suurte näärmetega
leheroots;
5 - kolme- ja viiehõlmised lehed; 6 -
õitsev võrse; 7 - steriilsete
õitega vorm (lumepall) |
| |
| |
|
