|
| Areaal: |
Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika.
|
| Suurus: |
2-5 m.
|
| Võra: |
rohkesti hargnev põõsas.
|
| Koor, võrsed: |
koor hallikaspruun, valkjate lõvedega. Pungad võrse ligi hoiduvad, munajad.
|
| Lehed: |
vastakud terveservalised lihtlehed, süstjad või lantsetjad, kuni 6 cm pikad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, nahkjad, alt helerohelised. Leheserv allapoole rulluv. Varisevad sageli rohelistena. Leheroots kuni 1 cm pikk.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb peale täielikku lehtimist juunis-juulis. Õied väikesed, valged, lõhnavad, paiknevad kuni 8 cm pikkustes püstistes pööristes. Vili on 1-2 seemnega marjataoline luuvili. Valminult must, punaka viljalihaga. Viljad valmivad septembris-oktoobris ja püsivad kaua põõsa küljes.
|
| Kasvutingimused: |
peaaegu külmakindel. Mullastiku suhtes mitte eriti nõudlik, põuakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Annab ka juure- ja kännuvõsu.
|
| Kasutamine: |
talub kärpimist, seetõttu levinud haljastuse hekitaimena.
|
| Kasvatamine Eestis: |
karmimatel talvedel esineb külmakahjutusi, kuid taastub kiiresti. Levinud ilupõõsas.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - vastakute terveservaliste
süstjate lihtlehtedega võrse; 3
- õitsev võrse;
4 - võrse ligi hoiduvad munajad pungad
|
| |
| |
|
