HARILIK LIGUSTER
Ligustrum vulgare
Areaal:

Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika.

Suurus:

2-5 m.

Võra:

rohkesti hargnev põõsas.

Koor, võrsed:

koor hallikaspruun, valkjate lõvedega. Pungad võrse ligi hoiduvad, munajad.

Lehed:

vastakud terveservalised lihtlehed, süstjad või lantsetjad, kuni 6 cm pikad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, nahkjad, alt helerohelised. Leheserv allapoole rulluv. Varisevad sageli rohelistena. Leheroots kuni 1 cm pikk.

Õied ja viljad:

õitseb peale täielikku lehtimist juunis-juulis. Õied väikesed, valged, lõhnavad, paiknevad kuni 8 cm pikkustes püstistes pööristes. Vili on 1-2 seemnega marjataoline luuvili. Valminult must, punaka viljalihaga. Viljad valmivad septembris-oktoobris ja püsivad kaua põõsa küljes.

Kasvutingimused:

peaaegu külmakindel. Mullastiku suhtes mitte eriti nõudlik, põuakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Annab ka juure- ja kännuvõsu.

Kasutamine:

talub kärpimist, seetõttu levinud haljastuse hekitaimena.

Kasvatamine Eestis:

karmimatel talvedel esineb külmakahjutusi, kuid taastub kiiresti. Levinud ilupõõsas.

Pildid
1. 2. 3. 4.


1 - võrsed; 2 - vastakute terveservaliste süstjate lihtlehtedega võrse; 3 - õitsev võrse;
4 - võrse ligi hoiduvad munajad pungad