|
| Areaal: |
Euraasias alates 6.idapikkusest
kuni 140.idapikkuseni. Areaal ei ole terviklik
vaid kohati katkev ning eristatakse kahte alamliiki
- euroopa ja siberi. |
| Suurus: |
30-50(60) m, tüve läbimõõt
kuni 2 m. |
| Võra: |
võib olla koonusjas, sammasjas,
kuhikjas. Oksad noorelt teravnurga all, hiljem
rippuvad. Võra kuju järgi eristatakse
mitmeid erinevaid vorme. |
| Koor, võrsed: |
hallikaspruun, vanemas eas plaatjas
või soomusjas, küllaltki õhuke.
Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid.
Pungad teritunud tipuga, pruu¬nid, vaiguta. |
| Okkad: |
kinnituvad võrsel olevale
puidust näsale, 1,5-2,5 cm pikad, terava
tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus
lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. |
| Käbid: |
isaskäbid ovaalsed, paiknevad
eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad
või rohelised, õitsemise ajal püstised,
hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete
tipul. Õitseb mai lõpus. Valminult
käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Valmivad oktoobri
lõpuks, seemnete varisemine algab novembris,
massiliselt veebruar-märts. Seemned on tuhmpruunid,
tiib pruunikaskollane, seeme kinnitub tiivale
lusikataolisesse õnarusse. |
| Kasvutingimused: |
pakasekindel, niiskemates kasvukohtades
võib vahel esineda hiliskülma-kahjustusi.
Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv.
Juurestik on pindmine, seetõttu esineb
sageli tormikahjustusi. Eluiga 400-500 aastat. |
| Kasutamine: |
peamiselt puidu saamiseks. Kasvatatakse
ka jõulupuudeks ja vaigu saa¬mi¬seks.
Talub hästi kärpimist, mistõttu
on ka levinud hekitaim. |
| Kasvatamine Eestis: |
üks levinumaid Eesti metsapuid.
Haljastuses kasutatakse väga palju erinevaid
võravorme. |
| Pildid |
1.  2.
 3.
4.  5.
6.
7. 8.
|
|
|
1 - valguse käes kasvanud, noorte okastega võrse; 2 - õitsev võrse; 3 - varjuokastega võrse; 4 - tolmavad isaskäbid; 5 - käbid; 6 - teritunud tipuga, vaiguta pung, võrsel puidust näsale kinnituvad okkad; 7 - hariliku kuuse vorm ‘Hiiumaa’; 8 - hariliku kuuse rippvõrseline vorm |
| |
| |
|
