|
| Areaal: |
Kaukaasia; Väike-Aasia, Balkani poolsaar.
|
| Suurus: |
3-10 m.
|
| Võra: |
kerajas, vahel kasvab põõsana.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor mustjaspruun, lehtedena kestendav. Noored võrsed rohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud halli kilega.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, lai-või piklikelliptilised, nahkjad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, 5-8 cm pikad, näärmelise täkilissaagja servaga, sageli lehelaba alusel näärmed. Leheroots 1-3 cm pikk, vahel näärmetega.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates. Vili on kerajas, mahlaka viljalihaga üheseemneline luuvili. Valminult tume-või mustjaspunased, kuni 1,5 cm läbimõõdus.
|
| Kasvutingimused: |
küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Valgusnõudlik. Annab hästi juurevõsu.
|
| Kasutamine: |
vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Aretatud üle 500 kultuursordi. Levinud ka haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi, levinud viljapuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - halli kilega kaetud võrse
lähivaates, 3 - lehed; 4 - näärmeline
täkilissaagjas leheserv, lehelaba alusel
näärmed; 5 - õitsev võrse |
| |
| |
|
