|
| Areaal: |
Põhja-Ameerika idaosa. |
| Suurus: |
25-30 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. |
| Võra: |
puistus võra lühike, püstine, hõre. Vabalt kasvades laiuva ümara võraga, ažuurne. |
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hall, rõmeline. Noored võrsed tihedalt sametkarvased. Pungad suured, kleepuvate sametkarvadega. Säsi ristvaheseintega. |
| Lehed: |
paaritusulgjad vahelduvad liitlehed, kuni 70 cm pikad, lehekesi 11-19, peensaagja ripsmelise servaga. Lehekesed piklikmunajad, peene terava tipuga, helerohelised, karvased. Puhkevad mai lõpul, varisevad septembris. |
| Õied ja viljad: |
õitseb lehtede puhkemise ajal. Isasõied kuni 13 cm rippuvates kollakasrohelistes urbades, mis paiknevad noorte võrsete alusel. Emasõied koondunud 3-8 kaupa pikale rootsule noore võrse tipus. Vili on luuvili, noorelt kaetud lihaka kestaga, mis hiljem kuivab ja alles jääb kuiv pähkel. Viljad 4-6 cm pikad, kerajad või piklikud, teritunud tipuga, kleepuvalt hallikarvased. Valmivad septembri lõpul, oktoobri algul. |
| Kasvutingimused: |
peaaegu külmakindel, kuid hiliskülmakartlik. Noorelt varjutaluv, hiljem valgunõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Eluiga kuni 200 aastat. |
| Kasutamine: |
kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse tisleritöödel. Vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Levinud ka haljastuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
kasvatatakse ilupuuna parkides. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrse; 2 - paaritusulgjad liitlehed,
lehekesed piklikmunajad, 3 - lehearm lähivaates;
4 - rippuvates urbades isasõied |
| |
| |
|
