|
| Areaal: |
kultuurliik, arvatavasti algne päritolu Kesk-Aasias. Siia arvatakse kõik õunapuude kultuursordid ja teisendid.
|
| Suurus: |
kuni 10 m.
|
| Võra: |
tugevate okste ja kahara, küllaltki ümara võraga.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, madalalt soomusjas, vanas eas vahel kestendav. Noored võrsed varjus oliivrohelised, päikese käes kasvades tumepruunid, hiljem hallikaspruunid, karvased. Pungad hallikaspruunid, tihedalt karvased.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed. Elliptilised, ovaalsed või ümmargused, ümardunud või talbja alusega, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, hallikasrohelised, sageli kortsus, mõlemalt küljelt karvased, kuni 12 cm pikad.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb mais, õied valged või roosakad, kuni 4 cm läbimõõduga, 5-6 kaupa sarikõisikutes, lõhnavad, õieraod valgeviltjad. Viljad väga erineva kuju ja suurusega, valmivad juulist oktoobrini.
|
| Kasvutingimused: |
valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel, eelistab viljakaid muldi. Enamasti paljundatakse kultuursorte poogitult.
|
| Kasutamine: |
peamiselt viljade saamiseks, aretatud üle 10 000 kultuursordi.
|
| Kasvatamine Eestis: |
väga levinud viljapuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- karvaste pungadega võrsed; 2 - õitsev
võrse; 3 - lehed; 4 - ebakorrapäraselt
saagjas leheserv |
| |
| |
|
