MIKROORGANISMID
Mikroorganismid on väga väikesed elusolendid, keda me tavaliselt palja silmaga ei näe. Neid võib leida nii eukarüootide (päristuumsed) kui prokarüootide (eeltuumsed) seast.
Joonis. Mikroorganismid (http://mico0355.webs.com/2d8gdpf.gif)
Mikroorganismid on bakterid, üherakulised seened, ka üherakulised vetikad. Neid leidub õhus, vees, mullas ja teistes elusorganismides. Kõige tuntumad neist on bakterid.
Rakkude suurused võivad neil olla väga erinevad, kuid kuju on tihti üsna sarnane. Keskmiselt on pärmirakkude suuruseks 10 μm (0.01 mm) ja bakterite ning arhede rakkude läbimõõt on tavaliselt 1-5 μm. Rakusisesel parasiidsel bakteril mükoplasmal on see 0.2-0.3 μm.
Algloomad (protistid) on võrreldes eeltuumsete organismidega üsna suured. Keskmisest bakterist on näiteks ripsloomad (tsiliaadid) mitukümmend kuni mitusada korda suuremad. Kinglooma (algloom) suuruseks on 200-300 μm.
Toitumise alusel liigitatakse mikroorganismid kahte põhilisse rühma:
-
Autotroofsed mikroorganismid kasutavad õhu süsihappegaasi ja moodustavad orgaanilisi aineid (valke, lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid, vitamiine ja ensüüme). Autotroofsed bakterid pole inimestele ega loomadele patogeensed.
-
Heterotroofsed mikroorganismid moodustavad kõige suurema rühma. Nad vajavad toitumiseks mitmesuguseid taimede, loomade või inimese organismi poolt sünteesitud orgaanilist aineid. Energia vabaneb oksüdeerimisel või orgaanilise aine käärimisel. Heterotroofsed bakterid jaotatakse saprofüütideks (kasutavad toitumiseks surnud orgaanilisi aineid) ja parasiitideks.
