VALGUSTID
Valgustid on liikurmasina juures väga vajalikud.
Statistika näitab, et kõige rohkem juhtub liiklusõnnetusi pimedal ajal. Samas
aga sõidab tavaline juht ainult umbes 25% pimedas.
Sõiduautol on kohustuslikud:
-
esimesed gabariit tuled
- esimesed lähituled
- esimesed kaugtuled
- esimesed suunatuled
- tagumised gabariit tuled
- tagumised suunatuled
- tagumised pidurituled
- tagurpidikäigu tuli
- vähemalt üks udutuli ja vähemalt üks numbrituli
Auto omanik võib lisada sõidukile veel lisatulesid, aga need peavad sellisel juhul olema seadusega kooskõlas. Liiga palju tulesid ja valgusvõimsust hakkab pimestama teisi juhte.
Alates autonduse algusest, on auto tuled ja signaliseeerimise seadmed pidevalt arenenud. Tänapäeva sõidukil on esialgsest reflektorist-hõõglamp-laterna klaas esitulest arenenud keerukas seade, millel on juba oma juhtplokk ja mitu erinevad töö reøiimi.
Varaseimad lambid olid lihtsad, tihtipeale õli või
vahaga (küünlaga) töötav valgusallikas. Teed ta eriti ei valgustanud, pigem
andis teistele märku et teel on liikuv sõiduk (tänapäeval on päevatuled).
Esimene elektriline laternat tutvustati 1898 aastal
Columbia Electric autol. Tähelepanuväärne on ka see, et autol oli ka
elektrimootor! (elektri auto on üle 100a vana!!)
Siiski sel ajal ei levinud väga elektrilised laternad,
kuna polnud tehnoloogiat tegemaks lampe piisavalt vastupidavaks ja ei suudetud
nii hästi generaatori pinget kontrollida.
1912 Cadillac lõi Delco sõiduki. See oli esimene
sõiduk, millel oli tänapäevane elektrisüsteem (starter, tuled, signaal)
1915 aastatel tekkisid eraldi lähituli ja kaugtuli.
1938 tekkisid udutuled.
1935 keeratavad kurvituled
1991 BMW gaaslahendus latern
Laternate peal olevad tähised
Kasutatud pildi allikas: http://i633.photobucket.com/albums/uu59/mkoziarski/DSCN4481.jpg
1,0% - näitab tule languse protsenti. See on vajalik tulede korrektse reguleerimise ja suunamise jaoks. 1.0% (mõnedel autodel ka 10%) näitab et 10 meetri peale langeb tulede vihk 10 cm. Sõiduautodel on see number tavaliselt 1-1,3%.
E1 – näitab et esituli on E ehk Euroopa Liidu seadustele vastav. Sõiduki juures ei tohi kasutada ühtegi lisaseadet, kus puudub vastav märgistus.
37,5 – oluline arv, kui paigaldatakse lisatulesid. See
näitab tulede poolt välja antavat võimsust. Koguarv esituledel võib olla 75.
Üle selle seadus ei luba. Antud juhul on 2x37,5=75. Sellele autole ei või
paigaldada enam ühtegi lisalaternat ilma, et ei rikuks seadust.
-> ehk noole kujutis – näitab missuguse liikluse jaoks latern sobib. Antud latend sobib parempoolse liikluse jaoks. Kuna valgusvihk valgustab tee äärt rohkem, ei tohi tulesid vastupidise liiklusega maal kasutada. See pimestaks teisi. Eriti oluline on see Inglismaal ja muudest vasakpoolse liiklusega riikidest toodud sõidukite puhul. Osadel tuledel on peal ka mõlemad nooled. Sellisel juhul võib sõita mõlemapoolse liiklusega riikides. (eriti palju on mootorratastel selliseid)
SAE – näitab et tuli vastab Euroopa liidu ja U.S.A
standarditele.
HC- tuli on ette nähtud halogeenhõõglambi kasutamiseks.
Gaaslahenduslampe (kseoon) sellises tules kasutada ei või. Teised tähistused:
a) C – kui on ette nähtud tavalise hõõglambi
kasutamiseks;
b) HC – kui on ette nähtud halogeenhõõglambi
kasutamiseks;
c) DC – kui on ette nähtud gaaslahenduslambi kasutamiseks.
Kaugtule laternale peab olema kantud valgustugevuse
kontrollarv ja üks järgnevatest tähistest:
a) R – kui on ette nähtud tavalise hõõglambi
kasutamiseks;
b) HR – kui on ette nähtud halogeenhõõglambi
kasutamiseks;
c) DR – kui on ette nähtud gaaslahenduslambi
kasutamiseks.
Ülejäänud numbrid on varuosa koodid ja tule tellimise
koodid.
Tänapäevane
esituli
Vanem klaaslatern:
Vanematel autodel võib kohata veel klaasist kattega
laternaid. Sellisel juhul on hajutav ja suunav läätse moodi osa ehitatud klaasi
sisse.
Kasutatud pildi allikas: http://autmo.ee/files/ProductPictures/165/82291-image-e6004ae5c0102d69f9c2122b817ba28b.jpg
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/48/Headlight_lens_optics_schematic.png
Kaasajal klaasist laternaid ei kasutata. Seda mitmel
põhjusel. Esiteks on ohutus, kuna klaas tekitab purunemisel kilde ja need
võivad kedagi vigastada. Plastik tulekatted ei purune nii kergesti. Teiseks
saab plastik klaase ja tulesid kergemini ümber töödelda. Kolmandaks kasutatakse
tänapäeval tuledes spetsiaalselt kujundatud reflektoreid ja läätsesid ja
katteklaasi hajutav ja suunav toime pole enam vajalik.
Tänapäevane hajutus läätsega.
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ed/Headlight_projector_schematic.png
Tänapäevane läätslatern:
Kasutatud pildi allikas: http://www.haamer.net/static/uploadedimages/e172aaccd0e38db78354c300157a5d23.jpeg
Reflektoriga või läätsega suunatavat valgusvihku saab
lihtsalt muuta (tulede reguleerimine autost) ja väljanägemine on sõidukitel
kaasaegsem.
Lähi-
ja kaugtuli
Lähituli valgustab tee ära kuni 60m kaugusele. Juba
ammu ei ole tulede valgusvihk enam sümmeetriline, vaid tee äärt valgustatakse
rohkem. Seda mitmel põhjusel. Tee ääres võib varitseda suurem oht ja lisaks ei
pimestata nii palju siis vastu tulevaid autosid. Oluline on jälgida tule peal
olevat noole kujutist. See näitab ära, mis pidise liikluse jaoks antud latern
sobib. Kuna kiirused on üldjuhul väiksemad, valgustatakse sõiduki vahetus
läheduses olevat ala.
Tavaliste hõõglampide korral on sõiduauto keskmine
tulede võimsus 55W. See võib margiti natukene erineda. Ei ole soovitav
paigaldada suurema võimsusega lampe, sest need põlevad kuumemalt. Tagajärjeks võib
olla reflektori sulamine või laterna purunemine (kui esituli on tulikuum ja
vastutulev rekka pritsib jääkülma vett peale!)
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/55/2005_winter_road_dipped_beam.jpg/220px-2005_winter_road_dipped_beam.jpg
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/48/Low_beam_light_pattern_for_right-hand_traffic.svg/220px-Low_beam_light_pattern_for_right-hand_traffic.svg.png
Kaugtuli
Kaugtuli näitab üle 150m. Kaugtuli ei ole ka enam
sümmeetriline vaid valgustab nii palju kui suudab mõlemat tee äärt. Kuna
kiirused on natuke suuremad, siis valgustatakse just sõidukist eespool
asetsevat ala.
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2a/2005_winter_road_full_beam.jpg/220px-2005_winter_road_full_beam.jpg
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Phare_route.png/220px-Phare_route.png
Päevasõidu
tuled
Päevasel ajal ei ole vaja niipalju teed valgustada ja
tulede põlemisel on ainukeseks eesmärgiks enese nähtavamaks tegemine. Seetõttu
kasutatakse palju LED lampe või väikese võimsusega hõõglampe.
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/LED_DaytimeRunningLights.jpg
Gaasalhendus
laternad ehk ksenoon tuled
Gaaslahendus laternad võeti kasutusele 1991 a BMW
poolt. Tänapäeval on need levinud lisavarustusena ka väikeautodele.
Gaaslahendus laternas ei ole tavapärast hõõglampi ja hõõgniiti, vaid seal
süüdatakse gaasid helendama. Tööpõhimõte on väga sarnane eluruumides
kasutatavate päevavalgus lampide omaga.
Gaaslahendus lambid on suhteliselt töökindlad ja korras
elektrisüsteemiga neid tihti vahetada ei tule. Elueaks loetakse 15 000 tundi
mis on peaaegu ka auto eluiga. Küll aga kiirendavad läbi põlemist raputamine
(pidev sõit kruusateel, meil Eestis igal pool) ja elektrisüsteemi vead. Pingete
kõikumised (täkku andmine) ja halvad ühendused.
Gaaslahenduslaternas lambi vahetamine on ohtlik töö.
Käivitamisel läheb lampi enam kui 3000V pinge. Kui lamp juba põleb (1-2 sek
pärast) siis jäetakse pinge ühtlase 85 voldi peale. Seda peab meeles pidama,
kui vahetate lampi! Kindlasti tuleb tuled ja sõiduk välja lülitada!!!
Kasutatud pildi allikas: http://images.gasgoo.com/MiMgIzQzMDI5MDEwMA--/auto-part-philips-patent-xenon-bulbs.jpg
Kasutatud pildi allikas: http://www.healthchn.com/img/chrysler-300-xenon.jpg
Võrdluses tavalise halogeenlambiga, on
gaaslahenduslambi valgustugevus tugevam ja ta tekitab külma valgust ehk inimese
silmale paremini nähtavat ja vastuvõetamat valgust.
Kasutatud pildi allikas: http://carhouse.cma.ee/pics/main/halogenVSxenon_165607.jpg
Kui originaalselt on autol tavalised hõõglampidega
laternad, siis ei tohi paigaldada autole gaaslahendus laternaid. Seadus lubab
seda ainult tulede pesuri ja automaatse tulede reguleerimise korral. Kuna
ksenoon lambid on võimsad, siis reguleeritakse neid automaatselt, et vältida
vastusõitja pimestamist. Reguleerimis vajaduse info saab auto õõtshoova küljes
olevast andurist.
Esitulede
pesurid
Esitulede pesurid on meie kliimas väga head asjad. Nad
puhastavad esitulesid ja seeläbi paraneb oluliselt nähtavus.
Esitulede pesurid on ühenduses klaasipesu süsteemiga,. Tavaliselt
on nii, et peale igat viiendat klaasipuhastus
vedeliku laskmist pestakse ka tulesid. Osadel sõidukitel saab tulesid pesta ka
eraldi nupust või lülitist. Tulepesurid avanevad surve toimel. Tihtipeale on
tüüpiline viga, et puru on kuskil ees ja seetõttu ei avane pesur. Siis aitab
kui õhuga läbi puhuda. Ettevaatlik peab olema, et ei surutaks koheselt täis
rõhuga,. See võib kuskil mõne vooliku ühenduse lahti lüüa!!
Kasutatud pildi allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f3/Headlightwasher0003.gif/220px-Headlightwasher0003.gif
LISAMATERJAL
Esitulesid väga tihti reguleerima ei
pea. Küll aga tuleb seda teha siis, kui on kahtlus, et tuli ei näita enam
õigesti. Samuti tuleb seda teha iga kord, kui latern on kere küljest ära
võetud. 90% põhjusest, miks esituli näitab valesti on see, et hõõglamp on
valesti paigaldatud või ei ole korralikult kinni.
Tulede reguleerimine pole väga
keerukas protsess. Esimese diagnoosi saab sõiduki juht ise ära teha. Vaja läheb
seina.
Kasutatud pildi allikas: http://www.popularmechanics.com/cm/popularmechanics/images/xz/adjust-headlights-0511-mdn.jpg
Tähtis on, et sõidukite tuled oleks
ühes tasapinnas ja maast umbes 50 – 60 cm kõrgusel. Kui üks latern näitab liiga
alla või üles on see märk et midagi on valesti ja tulesid tuleb reguleerida.
Kogenud tehnik suudab ka seina peal esilaternate valgusvihud paika keerata,
kuid kindlam on kasutada selleks lihtsat abiseadet. Tulede reguleerimise ajal
peab salongis olema tulede kõrguse
regulaator asendis 0
Valgusvihku saab reguleerida nii
üles-alla suunas kui ka paremale-vasakule suunas. Teadma peab, et reguleerida
ei anna väga pikka maad ja kui on juba tükk aega keeratud, siis tuleb tegevus
peatada ja edasi uurida mis seda põhjustab. Tule reguleerimine käib reflektorit
liigutades. Keerates keerate väikest plastikust hammasratast ja see muudab
reflektori asendit. Seda tehes peab olema väga ettevaatlik, sest tihtipeale on
need plastik detailid muutunud rabedaks ja purunevad kergelt. Kui nii juhtub
tuleb osta uus latern!!
Gaaslahenduslampidel on tulede reguleerimine natuke keerulisem. Kuna tal on automaatne tulede reguleerimine, siis on vaja tulede kalibreerimiseks diagnostika arvutit. Sellega annad tulede moodulile teada, et nüüd reguleerime tulesid. Siis keerad tuled paika nagu ikka ja lõpus seadistad arvutiga saadud tulemuse tulede nullasendiks.
KODUS VALGUSVIHU KONTROLLIMINE
KORREKTSELT LATERNA VALGUSVIHU REGULEERIMINE
