KINNITUSVAHENDID

 Kasutatud pildi allikas: http://www.sentryfastener.com/special.jpg

Masinaehituses kasutatakse mitmesuguseid viise, et detaile omavahel ühendada.

·         Keevitamine

·         Jootmine

·         Liimimine

·         Sulatamine

·         Neetimine

·         Poltliide

·         Istuga/pinguga liited

Sõiduautode juures kasutatakse nii kere koostamisel, mootori ehitusel kui salongi sisustusel kõiki neid liiteid.

POLTLIITED

Autotehnikutel tuleb oma igapäevatöös 99% tegeleda erinevate poltliidete lahti võtmise ja kinni keeramisega. Mõnikord asuvad need lihtsas ja kergesti ligipääsetavas kohas. Mõnikord aga väga keerukas kohas ja tihtipeale ka veel millegi taga. Samamoodi tulevad mõned poldid ja mutrid kergelt lahti, samas on osad poldid ja mutrid nii kõvasti kinni või roostetanud, et lõpuks murdub midagi ära. Kui kergelt kuhugile ligi pääsetakse ja kui kiiresti töömees suudab mingi liite lahti teha oleneb väga palju oskustest ja töökogemusest.

Poltliitel saavutatakse liidet kokku hoidev tugevus mutri/poldi väikesel deformeerumisel, venimisel. Iga kord kui keerate mutri/poldi kõvasti kinni, venib ta natukene järgi. Seetõttu osades kohtades (mootoriploki, nukkvõlli, väntvõlli, rihmaratta poldid) asendatakse iga kord uuega. Need keeratakse kinni oma kindla jõumomendiga ja kui ei asendata polti, siis võib keeratav jõud olla väiksem. See omakorda võib tuua kaasa mootori hävinemise.

Väga oluliste ja tähtsate poltide kinnikeeramisel kasutatakse ka keerme liimi.

Kasutatud pildi allikas: http://www.autokaubad24.ee/images_products/4ffb3f34874ce.jpg

Keermeliimi tuleb panna paar tilka keermele ja siis see kinni keerata. Kui enam õhku ei ole, siis liim muutub tahkeks ja sellega „poob“ poldi kinni. Igale poole ei tasu aga meeletutes kogustes keermeliimi panna, sest pärast liimitud polti lahti saada on juba raskem. Vaja läheb kindlasti pneumaatilist mutrikeerajat. Igale poole aga sellega ligi ei pääse!

Polte ja mutreid keeratakse päripäeva kinni, vastupäeva lahti!

On ka erandeid. Autode puhul kasutatakse vastupidiseid keermeid rihmaratta ja pinguti rullidel. Seda juhul, kui rihm pöörleb samas suunas, mis polt lahti. Vastupidise keerme korral on välistatud olukord, kus polt või mutter iseeneslikult lahti keeraks ennast. Sellised lahendused on pigem erandid ja kasutatakse mootorite puhul, kus mootor käib vastupidi ringi (vanemad Hondad). Infot mismoodi polt keerab näeb juhendist (Autodata) kus on selgelt hüüumärgiga välja toodud, kui polt käib vastupidise keermega.

Tavaelus kasutatakse vastupidiseid keermeid gaasiseadmetel ohutust tagava kaitsena, et ei ajaks segamini mingeid muid torusid surve all oleva gaasitorudega. Ketassaagidel kasutatakse ka selle vältimiseks, et polt/mutter ennast iseeneslikult lahti keerab.

Kui kogemusi on küllalt, saab teada poldi keerme ka teda õrnalt keerates. Kui on õige suund, siis peaks minema kergemaks. Kindlasti ei soovita sellist „uurimismeetodit“ algajale lukksepale.

Kasutatud pildi allikas: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/masinaelemendid/images/Keermesliited.jpg

 Teine reegel poltliidete keeramisel on see, et keeratakse mutrit, mitte polti!

Seda seetõttu, et polt asub tavaliselt kusagil puksi/ava sees ja võib olla kinni paakunud. Igakord aga ei pääse mutrile ligi ja mõnikord ei olegi poldi otsas mutrit. Sellisel juhul peab keerama poldist. Olgu konkreetsel juhul kuidas on, võimalusel tasub alati seda reeglit järgida.

Mutrid ja kruvid keeratakse kinni ja lahti võtmetega.

Keermesliidete elemente valmistatakse enamasti terasest, vajadusel kasutatakse ka pinnakatteid (tsinki, kroomi, kaadmiumi, niklit, vaske, hõbedat jm.), et muuta neid korrosiooni kindlamaks.

 Poltide tugevusklassid on näidatud tabelis. Tugevusklassi näidetakse poldi pea peal oleval tähisel. 

Kasutatud pildi allikas: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/masinaelemendid/images/Tugevus.jpg

 Selleks et mutrid lahti ei tuleks, saab neid ka lukustada. On olemas mutri lukustid ja on olemas mutrid, mis ise ennast lukustavad.

Kapronlukustiga mutter - Mutrit keerates deformeerub kapron rõngas ja see „poob“ mutri kinni.

Kasutatud pildi allikas: http://www.velleman.eu/images/products/4/small/bm-m12-sn.jpg

Presslukuga mutter- mutter, mis on natuke mõlki vajutatud. Kinnihoidmise efekt saavutatakse metallpindade omavahelise hõõrdumisega.

Tungraua efekt

Keerates polte avadesse, kus on nö „põhi all“ peab väga oluliselt ja hoolikalt jälgima, et ei tekiks nn „tungraua efekti“

Kui augu see on mustus, õli, purud ja sinna peale keeratakse polt, siis poldi otsa all olev ruum väheneb. Kui nüüd polti veel tugevalt keerata (plokikaane poldid) siis pole mustusel ja purudel kuhugile enam minna ja tekib meeletu surve jõud. Selle tagajärjel võib lüüa prao kuhugile sisse. Kui august kõik mustus ja purud välja võtta, siis ei juhtu midagi. Samuti võib julgelt keerata kui ei ole augul põhja.