17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega.

1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud.

Saksamaal puutus selle mootoriga kokku  müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks.

Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid.

[1]

Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi „Velo” (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine. Autol oli ainult kolm ratast ja  gaasipedaali asendas gaasikang. Ühesilindrine mootor, mis asus auto tagaosas arendas kuni  0.8 hp ja autol oli ainult üks käik.

Esimesed autod tegid palju müra ja hirmutasid hobuseid ja inimesi, seepärast püüti autosid keelu alla panna ja nende sõitu igati piirata. Tihtipeale pidid auto ees ja taga eraldi lipukestega "hoiatajad" käima. Suurim lubatud kiirus oli eri maades 6…30 km/h. Seda piirasid nii autode võimekus, ohutus kui ka fakt, et ei olnud olemas korralikke teid. Kuni 1900 aastateni oli sisepõlemismootoriga auto tugevamaid konkurente auruauto, sest töökindel aurumasin tundus tolle aja  inimestele võistlejast usaldusväärsemana. 1894.a. juulis jõuti nii kaugele, et korraldati esimene võidusõit Pariisist Roueni. Sellest 126 km pikkusest sõidust võttis osa 14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit keskmise kiirusega 20,5km/h.

Huvitav fakt:

Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto.

Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot.

Diisel mootori areng

Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile.

Autode müük ja võidukäik

Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor Wagon läks pankrotti ja vennad müüsid oma firma maha.

Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford.

Esimene H.Fordi auto sõitis teedel alles 1896, kui ta müüs maha oma esimese auto, mida ta kutsus „Quadracycle” $200 eest. Raha kasutas ta uue auto arendamiseks.

1899.a. Loodi Detroiti linnapea ja teiste rikaste toetusel H. Fordi poolt Detroit Automobile Company. Selle firma poolt ei toodetud ühtegi müügiautot ja mindi laiali aastal 1901.

17.Juunil 1903.a. asutati  Ford Motor Company. Tehti katsetusi paljude mudelitega, kuid kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T, millel oli 8 erinevat keretüüpi, kõik ehitatud samale alusvankrile.

Autol oli 4-silindriline 20 hobujõuline mootor, 2 käiguline käigukast ja suutis arendada kiirust ~70km/h. Kokku valmistati ja müüdi üle 16 miljoni Ford T.

Ford T edu aluseks on Henry Fordi poolt leiutatud üks 18 suurimaid tööstuslikke revolutsioone- masstootmine. Selle idee sai ta Chicago tapamajast, kus loomakehad liikusid mööda konveierliini. Sinnamaani ehitas ja valmistas iga auto üks töömees. Masstootmine tähendas, et iga töömees tegi oma operatsiooni. Sellise uuendusega vähenes auto tootmisaeg mitmelt kuult mõnele päevale ja auto hind langes kosmilistest summadest 500-700 dollarini mis oli tavalise töömehe mõne kuu palk. Sellega oli auto kättesaadav igale lihtinimesele ja auto kui transpordivahend sai alustada oma võidukäiku.

Henry Ford suri 1947 aastal ja sinnamaani olid suuremas osas kui mitte kõik valmistatud Fordid mustad. Selle põhjenduseks on kaks varjanti. Ametlik põhjus on selles, et must värv kattis kõige paremini ja ta kuivas kõige kiiremini. Rahvasuu aga räägib, et H. Ford tahtis sellist värvi. H. Ford on lausunud sõnad et: "Auto võib olla ükskõik mis värvi, peaasi et ta on must"

1910 – 1940.a muutis autosid palju kuid nad ei näinud ikka veel välja nagu tänapäeva autod. Autodele lisati katused ja tänu katuste lisamisele said võimalikuks ka külgedele klaaside või kile katete lisamine. Autodele tekkisid rehvid ja need täideti õhuga. Lisandus ka palju tänapäevaseid lisasid nagu starter, tuled, suunatuled ja tänapäevased juhtimisseadised.

Sellel ajastul olid Euroopas ja Baltimaades väga levinud Ameerika autod. Seda põhjusel, et autotootjad Euroopas valmistasid luksusautosid, mis olid hästi kallid ja mida valmistati kaua. Ameerika autotootjad kasutasid aga masstootmist ja sellega oli hind Euroopa konkurentidest mitmeid kordi odavamaid.

20 – 30 aastatel, kui inimesed hakkasid rikkamaks saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. Moodi läks paadi kujuline saba ja V- kujuline nina. Uksed tehti tahapoole avatavad. Riietuses hakati välja töötama autosõiduks sobilikke riideid.

30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli välja palju uusi tehnilisi uuendusi nagu klaasipuhastid, soojendus. Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled.

Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod.

50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu „uimedele”. Need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode disainimises eeskuju lennukitest ja kosmoselaevadest. Käimas oli ju kosmoseajastu ja võidujooks kuule! Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodel kasutama rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked. Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/100km.

Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid. Elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad. Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal.

Tekkisid drive in kinod, restoranid ja Lõuna Californias isegi drive in kirik. 50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel.

70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured "gas guzzlerid" ja muud muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Uued autod olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega. Insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja ka palju uusi lisaseadmeid ning abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h

Mõned aastaarvud:

Tsaari-Venemaa jaoks tootis autosid Vene-Balti Vagunitehas, mis asus Riias. Seal valmistati aastatel 1910…1915 451 sõiduautot “Russo-Balt”. Need paistsid silma töö korralikkuse, ökonoomsuse , vastupidavuse ja materjalide kõrge kvaliteedi poolest.

1870- meeterkeere ja standardse mutrivõtme loomine

1887- J. Dunlop leiutas õhkrehvi. (Algselt poja rattale)

1898- Esimese kahekomponentse autopahtli (kiire kuivamise ja õhku ei vaja kuivamiseks) leiutas Itaalia keemik ja põhjus ei olnud vajadus autot pahteldada, vaid lühendada aega oma naise meikimisel teatrisse minekuks.

1900- auto suurseeria tootmises

1901- F. Porche teeb esimese hübriidauto (elektrimootor+bensiinimootor)

1912-esimene elektrisüsteem autol

1913- toodeti USA-s üle 1 miljoni auto aastas.

I maailmasõja algus pidurdas autode arengut Euroopas.

1922- kinnine teras kere.

1924- hüdraulilised pidurid

1930- esivedu

1935- automaatkäigukast

1937- USA-s 1 auto 4,5 elaniku kohta.

1938- F. Porche disainib A. Hitleri käsul rahvaauto VW Beetle. Kokku valmistati üle 16 miljoni auto. (Brasiilias ja Aafrikas valmistatakse seniajani!)

1939- areng seiskus, pärast sõda toimus stiili areng.

1951- Citroen 11B, esimene seeriaviisiliselt toodetud esirattaveoga auto.

1954- esimesed turvavööd

1956- esimene sissepritse MB 300SL

1965- analoogne ABS süsteem

1981- esimene turvapadi 1987- kaasreisija turvapadi

1985- esimene ABS standardvarustused (Ford Scorpio)

Artikli asukoht: http://forte.delfi.ee/news/auto/umbes-125-ponevat-fakti-125-aastaseks-saava-auto-ajaloost.d?id=39278791

Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault.

Milline on aurumasina tööpõhimõte?

Mille leiutas James Watt?

Kes leiutas esimese bensiinimootori ja millal?

Milline on diiselmootori ja ottomootori suurim erinevus?

Millal patenteeriti esimene auto ja kelle poolt?

Millal leiutati diiselmootor ja kelle poolt?

Millise tehnoloogia tõi autotööstusesse H. Ford ja miks oli see nii suur muutus?

Nimeta 5 autondusega seotud tähtsat aastaarvu?